Koduostjate eelistused: ruutmeetritest tähtsamaks on saanud energiatõhusus
Kui veel mõned aastad tagasi oli koduostjal oluliseks kriteeriumiks kinnisvara suurus, siis täna siis täna seatakse esikohale hoopis igakuised kulud ja vara pikaajaline väärtus. Energiatõhusate kodude eelistamine kujundab üha enam ka ehitusturgu.
Uusarenduste kõrge hinnatase on muutnud koduostjate käitumise selgelt pragmaatilisemaks. Kui varasemalt tähendas uude koju kolimine sageli ka suurema elamispinna soetamist, siis täna määravad valikuid eelkõige ostuhind ja kinnisvara omamisega kaasnevad kulud. Nõnda on keskmine kinnisvara suurus püsinud läbi viimaste aastate samal tasemel, piirdudes keskmiselt 55 ruutmeetriga.
„Osaliselt suunab uusarenduste hinnakasv ostjaid järelturu poole või tõmbekeskustest kaugemale, kuid need, kes asukohas järeleandmisi teha ei soovi, kohandavad oma ootusi kodu suuruse osas. See on arusaadav olukorras, kus võime täna leida uusehitisi ruutmeetri hinnaga 4500 eurot ja rohkem,“ selgitas SEB eraklientide panganduse divisjoni juht Sille Hallang.
Kui kodude pindala kasvanud ei ole, siis tehingute arv vähenes tänavu võrreldes eelmise aasta esimese kalendrikuuga Tallinnas -12,7% ja kogu Harjumaal -15%, samas kui ülejäänud Eestis jäid tehingud samale tasemele.
„Tehingute arvu vähenemine Tallinnas ja Harjumaal võib peegeldada ostjate suuremat tähelepanu hindadele ning korterite energiatõhususele ja üldisele kvaliteedile. Ostjad kaaluvad üha hoolikamalt, millist kinnisvara osta, eelistades lahendusi, mis on majanduslikult säästlikumad ja parema elukvaliteediga,“ rääkis Kinnisvara24 tegevjuht Urmas Uibomäe.
Ostuotsust mõjutab energiatõhusus ja küttesüsteem
„Rahakott on tihti esimene asi, mille pealt valikuid tehakse ja kui inimene võidab nii jooksvate kommunaalkulude kui ka igakuise laenumakse pealt, on see piisav motivatsioon, miks jätkusuutlikumat kinnisvara valida. Kuna A ja B energiatõhususega kinnisvara laenuintress on koduostjale soodsam, siis ei ole täna energiatõhusus enam lihtsalt boonus, vaid paljude koduostjate jaoks teadlik eeldus. Kvaliteetsemad materjalid tähendavad aga ka likviidsemat kinnisvara, mille väärtus ajas püsib,“ avas Hallang.
Likviidse kinnisvara puhul on lisaks oluline küttesüsteemidel, mis peavad pakkuma nii efektiivsust kui madalaid kulusid. Kui elektrikütte omajatele tähendab külmem periood järsku kommunaalarvete kasvu, siis on ootused alternatiivsete lahenduste olemasolule tõusnud.
„Elektriküttega elamute populaarsus on viimastel aastatel vähenenud. Ostjad on pärast energiakriisi muutunud ettevaatlikumaks ning nõnda on üha enam eelistatud alternatiivseid küttelahendusi õhk-vesi- ja maasoojuspumbad, kaugküte ning hübriidsüsteemid,“ tõi Uibomäe välja.
Ta lisas, et elektriküttega elamute müügiperiood võib olla pikem ja hind tundlikum, eriti kui hoone energiatõhusus ei ole kõrge. Samas võivad hästi energiatõhusad elektriküttega kodud, näiteks koos päikesepaneelidega, endiselt turul hästi müüa.
Lisainfo:
Maarja Lumiste
kommunikatsioonijuht
erakliendi valdkond
SEB Pank
Telefon +372 56631925
Tornimäe 2, 15010 Tallinn
Maarja.lumiste@seb.ee
www.seb.ee
