Uuring: Eesti ettevõtted panustavad kriiside keskel tehisarule, mitte ekspordile

• Eesti ettevõtted keskenduvad ettenägematus majanduskeskkonnas eelkõige koduturule ja tehisarule.
• Tehisaru kasutatakse peamiselt tööriistana tootlikkuse suurendamiseks, mitte inimeste asendamiseks.
• Majandusel on aasta alguses paremini läinud, kuid konflikt Hormuzi väina ümber võib senise kasvuprognoosi tuure maha keerata. 

Eesti ettevõtted on käesoleval aastal Balti riikide seas kõige ettevaatlikumad rahvusvahelises laienemises, kuid keskenduvad järjest rohkem tehisaru kasutamisele, et hoida kulusid kontrolli all, selgub SEB värskest ettevõtete uuringust. 

Uuringu kohaselt plaanib 2026. aastal uutele välisturgudele laieneda vaid 8% Eesti ettevõtetest, samal ajal kui Leedus on vastav näitaja ligi kolm korda kõrgem (23%). Eesti ettevõtete peamised fookused on koduturg, kulude kontrolli all hoidmine ja kasumlikkuse taastamine.

Tehisaru inimesi välja ei vaheta, kuid aitab neil rohkem ära teha 

Balti riikide võrdluses kasutavad Eesti ettevõtted tehisaru kõige rohkem tehnilisema loomuga ülesanneteks: andmete analüüsimiseks, koodi kirjutamiseks ning skriptide loomiseks ja tööprotsesside kiirendamiseks.

SEB jaepanganduse juhi ja juhatuse liikme Monika Kallas-Antoni sõnul on oluline rõhutada, et uuringu põhjal kasutatakse tehisaru ettevõtetes eelkõige tööriistana, mitte inimeste asendamiseks.   

„Kogenud töötajate hoidmine, nende töö tõhusamaks muutmine, vigade vältimine ning olemasolevate ressursside efektiivsem kasutamine on ettevõtetele käekäigu parandamiseks ja konkurentsivõime hoidmiseks olulised. Tehisaru kasutamine on üks viis, kuidas seda teha ilma suuri strateegilisi või investeerimise riske võtmata,“ ütles Kallas-Anton. 

Riskide asemel tootlikkus

Uuringu põhjal kasutatakse tehisaru Balti ettevõtetes peamiselt üldiseks produktiivsuse tõstmiseks (46%) ideede ja tekstide loomiseks (14%), turundussisu koostamiseks (10%), lihtsamaks andmeanalüüsiks ning IT-töö toetamiseks (9%). Tehisaru kasutamine klienditeeninduse automatiseerimisel ja ärikriitilistes protsessides alles varajases faasis ning sellesse panustab umbes 4% ettevõtetest. 

Balti riikide vahel on selged erinevused. Eesti paistab silma tehnilise ja analüütilise tehisaru kasutamisega, Lätis kasutatakse tehisaru enim üldise tööabilise ning suhtlusvahendina ja Leedu ettevõtted on teistest ees andmeanalüüsi ning klienditeeninduse automatiseerimise katsetamisel.

Olulised valikud tulevikuks valmistumiseks

Eesti ettevõtted on ettenägematus majanduskeskkonnas ettevaatlikud. Kallas-Anton rõhutab, et globaalse ebakindluse ja energiahindade kasvades muutuvad tootlikkus ning töö efektiivsus ettevõtete konkurentsivõime ja püsimajäämise võtmeteguriteks. 

Eesti ettevõtete jaoks on koduturg jätkuvalt kõige olulisem. Kallas-Anton selgitab, et enamik ettevõtteid plaanib keskenduda siseturule või tugevdada oma positsiooni juba olemasolevatel eksporditurgudel, mitte otsida aktiivselt uusi sihtturge. „Kui laienemist siiski kaalutakse, eelistatakse lähiriike – eeskätt Balti riike ja Põhjamaid –, mis viitab soovile tegutseda tuttavas ja geograafiliselt lähedases keskkonnas,“ ütleb ta. 

„Eesti ettevõtted ei kasva praegu jõuliselt väljapoole, vaid tugevdavad oma sisemist võimekust. Taastutakse järk-järgult ning paljud ettevõtted ei soovi veel võtta rahvusvahelise laienemisega kaasnevaid täiendavaid riske, vaid keskenduda olemasolevatele turgudele ja sisemiste protsesside korrastamisele. Tehisaru on selles protsessis praktiline tööriist, mis aitab ettevõtetel tulla toime ebakindlates oludes ning valmistuda nende paranemiseks,“ selgitas Kallas-Anton. 

Majandusel on läinud paremini, kuid ebakindlus kasvab taas

SKP kasvuks prognoositakse käesoleval aastal 2,7%, inflatsioon peaks aeglustuma 3% tasemele ja reaalpalkade kasv looma eelduse nõudluse taastumiseks. Ettevõtted juba näevad tellimuste paranemist. 

Eesti ettevõtete ettevaatlikkust kujundavad jätkuvalt kuluriskid. Uuringu kohaselt on kõrge maksukoormus endiselt kõige olulisem tegur, mis mõjutab ettevõtete kasvuväljavaateid. Sellele lisanduvad kõrged energiahinnad ja inflatsioon.  

„Sellises keskkonnas keskenduvad paljud Eesti ettevõtted eelkõige säilenõtkuse tugevdamisele. Kas ja millal Eesti ettevõtted muutuvad taas rahvusvaheliselt aktiivsemaks, sõltub eelkõige kulusurve vähenemisest maksude ning energiahindade näol ja kindlustunde tugevnemisest,“ leiab Kallas-Anton. 
Praegu näitab uuring selgelt, et 2026. aastal on Eesti ettevõtete jaoks esikohal stabiilsus ja efektiivsus, mitte laienemine.