Vastupidav USA majandus toetab aktsiaid üle maailma

Globaalsed aktsiaturud alustasid 2024. aastat positiivselt, kuigi lootused, mis seondusid keskpankade tänavuste intressikärbetega, on eelmise aasta lõpuga võrreldes vähenenud ja võlakirjatootlused tõusnud. On näha märke üleilmse majanduse elavnemisest, kuid see ei välista inflatsiooni langusest tingitud intressikärpeid. Aasta esimestel nädalatel langesid aktsiate ja võlakirjade hinnad koos, kuid siis läksid nende teed lahku ning USA aktsiaindeksid saavutasid järjest uusi kõigi aegade tippe. Selle põhjuseks olid eeldatust varem ilmnenud majanduse kosumise märgid, mis kaalusid üles intressikärbete võimaliku venimise. Peamised riskid on praegu Lähis-Ida geopoliitiline kriis, USA piirkondlike pankade taastärganud probleemid ja jätkuv Hiina kinnisvarakriis. Riskidest hoolimata on selle aasta põhistsenaarium majanduse elavnemine koos intresside alandamisega. 

Majandus hakkab taastuma, aga inflatsioon ei kiirene. Ettevaatavad makronäitajad viitavad sellele, et üleilmne majandus võtab järjest tugevamalt jalgu alla ja teeb seda varem, kui turud seni eeldasid. Globaalne tootmissektori ostujuhtide indeks kosus jaanuaris 50 punktini ehk neutraalsele tasemele, mis on parim tulemus viimase poolteise aasta jooksul. Jaanuaris paranes USA tarbijate kindlustunde näitaja järsult ja sealne tööhõive on viimasel kahel kuul kasvanud rohkem kui 300 000 töötaja võrra kuus. Nii USA-s kui ka eurotsoonis on finantstingimused leevenenud ja pankade laenumaht pööranud kasvule.

Kartes inflatsiooni kiirenemist, surusid keskpangad 2023. aastal niisuguseid majanduse taastumise märke tagasi, kasutades selleks järjekordset intressitõstmist või sellega ähvardamist. Nüüd aga on inflatsioon juba piisavalt madal, mistõttu majanduse elavnemise signaalid ei ole enam keskpankade jaoks probleem ja nad võivad seda elavnemist lubada. Viimase kuue kuu alusinflatsioon aasta baasil vaadatuna aeglustus mõlemal pool Atlandi ookeani juba ligi 2%-ni ja majandus pole veel nii tugev, et takistada inflatsiooni alanemist.

Intresse saab kärpida majanduse toibumisest hoolimata. Kuna inflatsioon ähvardab peatselt kukkuda isegi alla 2% ehk alla keskpankade seatud eesmärgi, asuvad Föderaalreserv ja Euroopa Keskpank intressimäärasid kahandama tõenäoliselt isegi siis, kui majandus elavneb. Föderaalreserv on märkinud, et soovib majanduse hea tervise korral näha reaalintresse vahemikus 1–1,5%. Sellest lähtudes peaks Föderaalreserv 2% inflatsiooni korral kärpima baasintressi praeguselt tasemelt ligikaudu 2% võrra, tehes sealjuures vähemalt poole sellest kärpest käesoleva aasta jooksul. 

Ainus mõistlik seletus asjaolule, miks aeglustuv inflatsioon ja kiirenev majanduskasv praegu ühilduvad, on see, et majanduse potentsiaalne kasvutempo on oodatust kiirem. Lihtsustatud teooria ütleb meile, et majanduse kasvutempo on neutraalne siis, kui see võrdub tööhõive kasvu määra ja tootlikkuse kasvu määra summaga. Kui majanduskasv jääb sellest summast allapoole, siis inflatsioon aeglustub, kui aga ülespoole, siis tekib surve inflatsiooni kiirenemiseks. Ameerikas kerkib praegu tööhõive aastas umbes 2% ja sealne tootlikkus kasvab viimaste näitajate põhjal aastas 2–3%. Teooria järgi oleks USA potentsiaalne majanduskasv üle 4% ja seega saaks kasv praeguselt tasemelt kiireneda ilma inflatsioonisurvet tekitamata. Tootlikkuse kasv võib muutuda veelgi tempokamaks, kui seda toetab tehisaru laiema rakendamise ja kapitaliinvesteeringute kombinatsioon. Lühidalt öeldes: kui potentsiaalne majanduskasv kiireneb, siis pööraks majandus justkui uuele kiirteele, kus on võimalik ohutult sõita palju kõrgema piirkiirusega.  

Väljavaade paraneb, aga tuleb jälgida riske. Praegu on üleilmne majanduskasv ettevõtete kasumiootuse kergitamiseks veel liiga nõrk, kuid majanduse taastumise kiirenemine avab ukse ka kasumikasvule. Seda eriti olukorras, kus makrokeskkonna paranemisega samal ajal on loota intresside alanemist. Üleilmsete aktsiaturgude vaates näevad paljud analüütikud seda, et ettevõtete kasumiootus tõuseb alates selle aasta teisest kvartalist. Kasumikasvu taastumise ja intresside alandamise tsükli kombinatsioon loob aasta teiseks pooleks soodsa investeeringukliima. 

Loomulikult leidub ka mitmeid riske, mis võivad sellele stsenaariumile kaikaid kodarasse loopida. Peamiselt paistavad silma kolm riskifaktorit. Esiteks, Lähis-Ida konflikt pole lahendust leidnud ja võib iga hetk hoopis laieneda, suurendades veelgi kaubavahetuse häireid ning tõstes transpordikulusid ja nafta hinda. Teiseks, Hiina vaevleb endiselt kinnisvarakriisi käes, seda hoolimata asjaolust, et riigi makronäitajad paranevad. Olukorra lahendamiseks peaks Hiina enda majandust palju rohkem stimuleerima. Kolmandaks, taas on pinnale kerkinud USA piirkondlike pankade probleemid, mis valmistasid turgudele suurt peavalu ka aasta tagasi. Nende probleemide süvenemine survestaks Föderaalreservi esimesel võimalusel intressi langetama.

Aasta tervikuna võib pakkuda korralikku tootlust. Nimetatud riske tuleks küll silmas pidada, kuid need ei peaks juhtima investori tähelepanu kõrvale suuremalt pildilt: aasta teises pooles on head eeldused, et ettevõtete kasum kerkib ja samal ajal intresse langetatakse. Kui turgude peamine fookus nihkub intressidelt ettevõtete kasumile, siis võib see küll aasta esimesel poolel kaasa tuua volatiilsuse kasvu, kuid aasta kokkuvõttes ootame positiivset tootlust nii aktsiatelt kui ka võlakirjadelt. Sellises keskkonnas on praegu mõistlik jätkata tasakaalustatud portfelliga, hoides neutraalset aktsiate ja võlakirjade osakaalu.

Sander Danil
SEB privaatpanganduse strateeg

Lisainfo: 

Katre Kärner
kommunikatsioonijuht
ärikliendi valdkond
SEB Pank

Telefon +372 5560 9962  
Tornimäe 2, 15010 Tallinn
katre.karner@seb.ee   
www.seb.ee