Eesti suurfirmade optimism on viimaste aastate kõrgeim
Hoolimata pikalt kestnud majanduslangusest ning hinna- ja maksutõusudest on Eesti suurettevõtete optimism kõrgeim alates 2021. aastast, näitab SEB uuring. Baltimaade võrdluses valitseb parim meeleolu Leedus.
Baltimaade suurettevõtete finantsjuhtide uuringu kohaselt peab järgmise 12 kuu väljavaateid väga heaks või heaks 44% Eesti suurfirmadest, mida on 15 protsendipunkti rohkem kui mullu (29%). Murelikult vaatab tulevikku vaid 6% küsitletutest, kui eelmisel korral oli neid tervelt veerand.
Kuigi Eestis on meeleolu tunduvalt parem kui aasta tagasi, siis mujal Baltimaades on optimism suurem. Tavapäraselt Leedus, kus 58% finantsjuhtidest hindab äriväljavaateid soodsaks ning Lätis on vastav näitaja 49%. Nõnda andsid ka Läti ja Leedu finantsjuhid oma ettevõtte rahalisele seisule sarnaselt varasemaga hea või väga hea hinnangu (Lätis 79% ja Leedus 78%), kui Eestis oli neid 64%.
SEB ettevõtete panganduse valdkonna juhi Peep Jalakase sõnul on Eesti suurettevõtete kasvanud optimism meeldiv üllatus. „Hoolimata sellest, et majanduse taastumine on võtnud oodatust kauem, on järgmisel aastal oodata majanduskasvu nii Eestis kui ka meie peamistel kaubanduspartneritel Skandinaavias ja Baltikumis. Kuna 2026. aastal jääb ära kavandatud ettevõtete tulumaksu tõus, siis see on aidanud optimismi tõsta, seda siis maksurahu lootuses,“ ütles Jalakas.
Tema sõnul on Eestis suurettevõtete osakaal vaid 1% kõigist äriühingutest, kuid kogukäibest annavad nad kaks kolmandikku. „Suurte optimism mõjub hästi kogu ettevõtlusele, kuna paljud väike ja keskmise suurusega ettevõtted tarnivad neile kaupu ning teenuseid“.
Eesti ärikliendid laenavad hoogsamalt kui varem
Jalakas tõstis esile, et teises kvartalis oli SEB äriklientidel töös viimaste aastate suurim hulk projekte. „Meie jaoks oli see märk kindlustunde ja investeerimisjulguse kasvust, sest ettevõtete laenuportfell kasvas SEB-s esimesel poolaastal aastaga 8,7%,“ lisas ta.
Pangalaen ongi uuringu kohaselt ligi 80% suurettevõtete eelistatud finantseerimisallikas, millele järgneb era- ja riskikapital (Eestis 7%). Viimastel aastatel populaarseks osutunud võlakirjaemissiooni kasutaks Eestis 5% vastanutest, kuid mitte keegi ei kaaluks IPOt.
Vaba raha olemasolul investeeriksid suurettevõtted selle valdavalt kodumaale: Eestis 56%, Lätis 49% ning Leedus 47%. Investeeritaks ka välismaale, Eestis ligikaudu 15% – ning sama suur osa maksaks tagasi laene. Leedu ettevõtetest viiendik maksaks välja dividende, kuid Eesti omadest vaid 7%.
Kulude kasv ja majanduslik ebastabiilsus on suurimad mured
Suurettevõtteid paneb enim muretsema kulude kasv ning surve kasumimarginaalidele ja üleüldine majanduslik ebastabiilsus, mis seisneb vähenevas nõudluses ning väliskaubanduse keerdkäikudes. Kulude kasvu pärast muretsevad enim Eesti firmad (74%), kellele järgnevad Leedu ja Läti vastavalt 61 ja 57 protsendiga. Majanduslik ebastabiilsus häirib Leedus vähem (47%) kui Eestis ning Lätis (mõlemas 68%).
Küberriske peavad Balti suurettevõtted pigem mõõdukaks, sest neid nimetas ligikaudu viiendik vastanutest. Veelgi väiksem probleem on tarneahela ning tooraineturu häired ja tehisaru arengut ei peeta eriti riskiks.
Vastates küsimusele, kui hästi on riigid valmis väliste šokkide talumiseks, siis pool Eesti suurettevõtetest hindab valmisolekut minimaalseks ning keegi ei arva, et seis oleks väga hea. Lätis on vaade veelgi pessimistlikum, kuid Leedus hindab 45% valmisolekut rahuldavaks.
SEB iga-aastane suurettevõtete finantsjuhtide uuring toimus tänavu septembris. Küsitlusele vastas 312 Baltimaade suurettevõtete finantsjuhti: Eestis 117, Lätis 103 ning Leedus 92. Uuringus osalenud ettevõtete aastakäive on reeglina üle 10 miljoni euro. Uuring viidi läbi kliendisegmendis, mille ettevõtted annavad ligi kaks kolmandikku Eesti ettevõtete aastasest müügitulust. Kogu Eesti ettevõtete arvust moodustavad suurettevõtted alla 1%.
