Pensionifond, krüpto või kuld – milline valik on tänavu pensionikogujale kõige rohkem kasu toonud?
Alates 2025. aasta algusest on teise pensionisambasse kogujatel võimalus suurendada omapoolseid sissemakseid – senise 2% asemel on võimalik valida ka 4% või 6%. Sellele summale lisandub riigilt 4% ümbertõstetav sotsiaalmaksu osa, mis tähendab, et kogumisse panustatakse kokku kuni 10% brutopalgast.*
10% investeerimine enda tuleviku heaks on tõstnud pensionivarade kogunemise tempo uuele tasemele. Nii on keskmise palgaga pensionikoguja enda pensionikontole sissemaksetega selle aasta üheksa kuuga lisanud ligi 2000 eurot**. Nende üheksa kuuga kogutud pensionivara ei mõjutanud eriti ka kevadel toimunud aktsiaturgude langus, sest regulaarselt investeerides osteti languse ajal aktsiaid odavamalt. Praeguseks on aktsiad kevadise languse tasa teinud ja aasta algusest arvates plusspoolel.
Võrdlus: kas keskmise palgaga investeerida pensionisse, krüptosse või kulda?
Pensionifondi kogujale osteti iga kuu 15. kuupäeval SEB pensionifond 18+ osakuid. Bitcoini panustaja ostis iga kuu 15. kuupäeval CoinShares Physical Bitcoin ETP osakuid. Kulda investeerija ostis iga kuu 15. kuupäeval iShares Physical Gold ETC osakuid.
Pensionifondi panustaja säästis ja investeeris iga kuu 10% brutopalgast ehk umbes 201 eurot pensionifondi. Graafikul toodud näites kullale ja krüptovarale panustajad teises sambas ei kogu ja saavad seetõttu iga kuu kätte umbes 94 euro võrra suuremat netopalka. Kõigil kolmel on võrdne brutopalk ja netopalgast suunavad kõik kolm iga kuu investeerimiseks umbes 94 eurot. Pensionifondi panustajal lisandub sellele iga kuu umbes 105 eurot tulumaksu ja sotsiaalmaksu arvelt. Arusaadavalt koguneb 200 euro kaupa investeerides vara märksa kiiremini. Seda ei mõjuta palju ka fakt, et käesoleval aastal on kulla hind kasvanud pensionfondide osakute väärtuse tõusust märksa kiiremini. Tegelikult oleks ka kulda või Bitcoini ostes võimalik tulumaksu ja sotsiaalmaksu eelisega iga kuu 201 eurot investeerida, kui seda teha pensioni investeerimiskontol (PIK). PIK on samuti teise pensionisamba osa ja sinna on võimalik väärismetalle või krüptovara osta börsil kaubeldavate fondide (ETF, ETC, ETP) abil. PIK kasutajaid on aga endiselt Eestis väga vähe – umbes 5000 inimest.
Iseküsimus on muidugi see, kas kogu tuleviku pensionvara tasub siduda ühe väärismetalli või krüptovaraga? Meenutame vanarahva tarkust - ära pane kõiki mune ühte korvi!
Et hakata järgmise aasta algusest maksueelselt brutotulult rohkem säästma, tuleb teise samba maksemäära muudatuse avaldus teha enne novembrikuu lõppu. Eelmisel aastal tõstis oma maksemäära 6%-le üle 46 000 pensionikoguja. Selleks, et jaanuarist 2026 rohkem koguda, on 6% avalduse esitanud juba üle 9500 inimese**.
Endriko Võrklaev
SEB Varahalduse fondijuht
*Sinu sotsiaalmaksu laekumise vähenemise tõttu väheneb Sinu esimese samba ehk riikliku vanaduspensioni solidaarosaku suurus.
* *Arvutuste aluseks on Eesti keskmise brutopalga teenija, kes paigutas 2025. aasta igal kuul 6%+4% brutopalgast SEB pensionifondi 18+.
*** Allikas: Pensionikeskus, II samba maksemäära statistika
SEB pensionifonde valitseb SEB Varahaldus. Eeltoodud teave on üksnes informatiivne ning seda ei tohi tõlgendada investeerimisalase nõustamise, soovituse ega pakkumisena. Iga investeerimisotsusega kaasneb risk. Enne lepingu sõlmimist palun tutvu pensionifondi prospekti ja põhiteabega ning vajaduse korral registreeru nõustamisele SEB kodulehel www.seb.ee.
Lisainfo:
Maarja Lumiste
kommunikatsioonijuht
erakliendi valdkond
SEB Pank
mobiil +372 56631925
aadress Tornimäe 2, 15010 Tallinn
e-meili aadress maarja.lumiste@seb.ee
