Suve nagu polekski olnud

Ehkki suvekuud olid päikeselised ja soojad ning laadisid loodetavasti meie kõigi akusid, ei suutnud aktsiaturud oma tippe hoida. Maailma finantsturud lõpetasid septembri keskeltläbi madalamal tasemel, kui oldi suve alguses juunikuus. Seejuures kaotasid võlakirjainvestorid rohkem kui aktsiainvestorid. 

Euroopa valitsusvõlakirjade ja ettevõtete võlakirjade indeksid kaotasid kvartaliga umbes -2,5%, samal ajal kui maailma aktsiaturud langesid umbes -0,5%. Vaid kõrgema riskiga võlakirjade indeksid jäid kergelt plusspoolele. Oleme harjunud kuulma, et võlakirjad on väiksema riskiga investeerimisvõimalused kui aktsiad – kuidas on siis võimalik nendega aktsiatest rohkem kaotada?

Võlakirjad võivad teenida investoritele miinust olukorras, kus nende turuhinnad langevad. Võlakirjade hinnad aga langevad siis, kui intressimäärad tõusevad – vanad, madalama intressiga võlakirjad muutuvad ebapopulaarseks ja nende hinnad langevad. Intresside tõusu positiivne pool seisneb aga selles, et uut raha saab investeerida üha atraktiivsema intressimääraga võlakirjadesse. 

Pehme maandumise ootuses

Hoolimata viimaste kuude paigalseisust on aktsiaturud siiski üsna oma tippude lähedal ja aktsiate tugevus on tulnud paljudele üllatusena. Täpsustada tuleb, et tugevat tõusu on vedanud üksikud USA tehnoloogiasektori tähed – paljude väiksemate ettevõtete aktsiad on aasta algusest arvates nullis või isegi miinuses. Globaalse majanduslanguse ootused pole täitunud ja palju räägitakse „pehmest maandumisest“ – inflatsioon saadakse kontrolli alla ilma liigsete jõuvõteteta. Tugevust on eelkõige näidanud USA, Euroopa näitajad on mõnevõrra nõrgemad ning Hiina maadleb endiselt kinnisvarakriisi kaasmõjudega. 

Investorid loodavad, et keskpankade intressimäärade kergitamine on lõpusirgel, kuid keskpangad ei rutta laenuvõtjaid rõõmustama, sest inflatsioon püsib endiselt ebamugavalt kõrge. Aktsiate hinnatase on enamike analüütikute arvates kõrge ja sellest lähtuvalt ettevaatav tootluspotentsiaal suhteliselt madal. Teoorias peaksid aktsiad pakkuma võlakirjadest kõrgemat tootlust (aktsiate riskipreemia), kuid praeguste kõrgete intressimäärade ajastul on see oodatav riskipreemia väike või mõningatel juhtudel lausa olematu. Aktsiate kõrge hinnatase võiks olla õigustatud, kui ees ootaks võimas ettevõtete käivete ja kasumite kasv. Olukorras, kus kõrgete intressimäärade tõttu lükkavad ettevõtted uusi projekte kalevi alla, on aga sellist kasvu keeruline näha.

Lisasime huvitavaid võlakirju ka aktsiafondidesse

SEB pensionifondid on viimastel kuudel investeerinud Eesti pankade allutatud võlakirjadesse, mis pakuvad intressitulu 12% aastas. Mitmed sellised võlakirjaemissioonid ei ole eraisikutele kättesaadavad, kuid läbi pensionifondi on võimalik kaudselt sellest tulust siiski osa saada. Tegemist on kõrgema riskiga võlakirjadega ja seetõttu oleme pidanud neid sobivaks kõrgema riskitasemega fondide jaoks. Arvame, et aktsiaturud järgmise viie aastaga +60% tulemust ei paku ja seetõttu näeme selliseid kõrge intressiga võlakirju alternatiivina aktsiainvesteeringutele. Mõistagi on selliste võlakirjainvesteeringute lisamise võimalus vaid aktiivselt juhitavates pensionifondides.

Ka madalama riskiga võlakirjade oodatavad tulumäärad on tõusnud. Eesti riigi 10-aastastesse võlakirjadesse saab täna investeerida aastatulususega umbes 4%. SEB Konservatiivse Pensionifondi võlakirjaportfelli ettevaatav oodatav tulumäär tähtajani on umbes 4,5%. See on üsna lähedane tähtajalise hoiuse intressimäärale. Siiski on oluline rõhutada, et fondide tootlused ei ole garanteeritud ning intressimäärade edasine tõus võib võlakirjade hindadele jätkuvalt negatiivselt mõjuda.

Lisaks kõrge intressiga allutatud võlakirjadele oleme viimastel kuudel portfellidesse lisanud pangandussektori aktsiate ETF-e. Tõusvad intressimäärad on vesi pankade veskile ning peame seda sektorit jätkuvalt huvitavaks. Läbi BaltCapi erakapitalifondi tegime lisainvesteeringu Piletilevisse, aidates ettevõttel omandada Rumeenia ja Tšehhi piletilevikeskkonnad Bilete.ro ja GoOut.net. Samuti investeerisime läbi BaltCapi Läti plasttoodete valmistajasse Pepi Rer, mis on tuntud oma Iglu kaubamärgiga pehmete mänguklotside ning ProVent kaubamärgiga isolatsioonimaterjalide kaudu.

Üldises riskivalmiduses oleme olnud keskmisest ettevaatlikumad, hoides fondide aktsiaosakaalud neutraalsest väiksemad. Näiteks kõrge riskiga aktiivselt juhitud fondides, kus meil on võimalus võtta võimenduse abil aktsiariski kuni 110%, oleme viimastel kuudel hoidnud aktsiaosakaalu 90% juures. See põhjustas ka mõningase mahajäämuse indeksfondidest aasta esimesel poolel, kui aktsiaturud valdavalt tõusid. Sektoritest eelistasime lisaks finantssektorile veel väärtusaktsiaid, erinevaid nn. kaitsvaid aktsiaid (vähemvolatiilsed aktsiad, näiteks teatud esmatarbekaupade või tervishoiusektori aktsiad) ning arenevaid turge.