Tarbimislaenudesse suhtutakse Eestis üha konservatiivsemalt
Eesti elanikud kasutavad tarbimislaene aina tagasihoidlikumalt – aastaga on tarbijakrediidi võtmine turul langenud koguni ligi 14%. Samal ajal püsib huvi väikelaenutoodete vastu Lätis ja Leedus endiselt kõrge.
Eesti Panga andmetel on tarbijakrediidi väljastamine Eestis langevas trendis. Kui 2024. aastal oli kogu tagatiseta tarbimislaenude maht 293,2 miljonit, siis 2025. aastal aga 252,8 miljonit. Aastaga on langus turul -13,8%.
„Tarbijakrediidi mõiste all käsitleme muu hulgas näiteks väikelaene ja krediitkaartide krediiti. Väikelaenude puhul kasutatakse laenuraha enamasti kodu remondiks ning suuremate ostude tegemiseks, nagu seda on auto, külmkapp või arvuti. Krediitkaart katab aga ka jooksvalt väiksemaid vajadusi ning selle kasutamise puhul on inimestel lisaks tihti eesmärgistatud reisimine. Mõlemal juhul liigub raha niisiis tarbimisse,“ avas SEB eraklientide panganduse divisjoni juht Sille Hallang.
Ka Kantar Emori korraldatud uuring näitab, et Eesti inimeste huvi tarbijakrediidi vastu on jahenenud. Kõige aktiivsemalt kasutavad laenutooteid Leedu elanikud, samas suhtutakse ka Lätis tarbimislaenudesse positiivselt ning turg püsib stabiilsena.
„Turu olukord peegeldab Eesti inimeste konservatiivset ja ettevaatlikku finantskäitumist ajal, mil tarbijakindlus võiks hakata tasapisi kasvama. Pärast pikka kõrge inflatsiooni ja intresside tõusu perioodi eelistatakse finantskohustusi pigem vähendada kui uusi juurde võtta. Niisiis analüüsitakse enne tarbimist tugevalt ka oma võimekust laenu hiljem teenendada. Elatakse vähem homse arvelt, mis on rahalise kindluse vaates hea suund,“ nentis Hallang.
Lisainfo:
Maarja Lumiste
kommunikatsioonijuht
erakliendi valdkond
SEB Pank
Telefon +372 56631925
Tornimäe 2, 15010 Tallinn
Maarja.lumiste@seb.ee
www.seb.ee
