Kaitsetööstus köidab erainvestorit: panustakse keskmisest suuremate summadega
Muutunud geopoliitika ja julgeolekupinged on avanud erainvestoritele ukse kaitsetööstusesse. Sektori kasuks mängib keskmisest madalam tulude volatiilsus, hea riski-tootluse suhe ning tsüklilisus, mis ei sõltu ainuüksi majandusest. Keskmine kaitsesse investeerija on täna kõrge ristitaluvuse ning pika investeerimishorisondiga.
2022. aastat, kui Venemaa alustas täiemahulist sõjalist sissetungi Ukrainasse, saab pidada selgeks murdepunktiks kaitsetööstuse investeeringutes. Mitmed Euroopa riigid suurendasid oluliselt kaitsekulutusi, muutsid seniseid piiranguid relvastuse hangetele ning seadsid eesmärgiks pikaajalise kaitsevõime kasvu. Niisamuti muutis see hetk oluliselt investorprofiili. Kui varem domineerisid institutsionaalsed investorid ja riiklikud pensionifondid, siis geopoliitiliste pingete kasvades, sisenesid sektorisse ka erainvestorid.
“Finantsinstrumendid on muutumas olulisteks tööriistadeks, millega toetada ühiskonna julgeolekut ja vastupanuvõimet. Seejuures nähakse kaitsetööstust sageli kui strateegilist ja geopoliitiliselt olulist valdkonda, mis pakub portfellile hajutust. Kaitsetööstusesse investeerija on ise väärtuspõhine realist. Tüüpiline erainvestor on seejuures 35-50 aastane, keskmisest kõrgema riskitaluvusega ja vähemalt 5-aastase investeerimishorisondiga. Kuigi läbi ETF-ide ja investeerimisfondide on võimalik investeerida ka väikeste summadega, on keskmiseks investeeritavaks summaks kaitses umbes 4000 eurot, mis on teiste sektorite võrdluses suurem,” avas SEB kogumise, investeerimise ja pensionivaldkonna juht Elisabet Visnapuu.
Kaitsesektori volatiilsust siluvad riigihanked
Investeerimisstiili poolest paikneb kaitsesektor väärtus- ja kasvuinvesteerimise vahepeal. Ühelt poolt on tegemist ettevõtetega, kellel on stabiilsed rahavood, pikaajalised riigihanked ja tugev bilanss, teisalt on sektoris ka selge kasvuelement, mida toetavad kasvavad kaitse-eelarved, tehnoloogiline innovatsioon (näiteks droonid, küberturvalisus, kosmosetehnoloogia) ning suurenenud nõudlus. SIPRI (Stockholm International Peace Research Institute) ja OECD (Organisation for Economic Co-operation and Development) andmed viitavad, et kaitsekulutuste kasv Euroopas ja Aasias on struktuurne, mitte ajutine reaktsioon ühele konfliktile.
Investorite jaoks esineb kaitsesektoris tsüklilisust, kuid see erineb klassikalisest majandustsüklist. Nõudlus sõltub rohkem geopoliitilisest olukorrast ja riiklike eelarvete prioriteetidest kui majanduskasvu faasidest. Seetõttu võib sektor pakkuda teatud kaitset majanduslanguste ajal, kuigi poliitilised otsused võivad tellimusi ka järsult muuta.
“Kaitsesektorisse investeerimisel on suurimad riskid poliitilised, regulatiivsed ja eetilised, samas kui lepingupõhine ärimudel vähendab tulude volatiilsust. Ka tootluse-riski suhe on paljude investorite jaoks atraktiivne – oodatav tootlus ei pruugi olla ekstreemselt kõrge, kuid see on sageli prognoositavam ja paremini juhitav kui paljudes teistes sektorites,” rääkis Visnapuu.
Ta lisas, et ka SEB tuli investorite soovidele vastu ning käivitas eelmise aasta novembris uue kaitsetööstusele suunatud investeerimisfondi “SEB European Defence & Security Fund”. Fond on klientide poolt hästi vastuvõetud nii kõrge investeerimisaktiivsuse kui ka juba üle 2,33 miljoni euro suuruse portfelliga. Samuti on kaitseinvesteeringute fond vastanud investorite kasvu ootustele, pakkudes fondi algusest üle 10% tootlust (seisuga 23.01).
Eelnev teave on informatiivse iseloomuga ja seda ei tohi käsitleda investeerimisalase soovituse andmise või nõustamisena ega toote või teenuse pakkumisena. Enne investeerimisotsuse tegemist palume hoolikalt tutvuda väärtpaberi tingimuste ja muu olulise teabega, investeerimisega seotud riskidega ning hinnata investeeringu asjakohasust ja sobivust. Fondi prospekti ja põhiteabedokumendiga saab tutvuda SEB kodulehel. Investeerimisega võib kaasneda maksukohustus. Üldine teave investeerimise ja väärtpaberite kohta on kättesaadav finantsteenuse osutaja AS-i SEB Pank investorkaitse veebilehelt: Investorkaitse | SEB. Küsimuste korral tuleks pöörduda panga klienditeenindaja või oma maksu-, finants- või õigusnõustaja poole.
Lisainfo:
Maarja Lumiste
kommunikatsioonijuht
erakliendi valdkond
SEB Pank
Telefon +372 56631925
Tornimäe 2, 15010 Tallinn
Maarja.lumiste@seb.ee
www.seb.ee
