SEB uuring: ebakindlast majandusest hoolimata tegeleb investeerimisega 40% eestimaalastest

Oktoobris SEB poolt korraldatud tarbijauuringust selgus, et 40% eestimaalastest tegeleb investeerimisega. Eestis elavate investorite jaoks on populaarseim raha paigutamine aktsiatesse, samas Lätis investeeritakse enim III samba pensionifondidesse ning Leedus investeerimisriskiga elukindlustusse.

“Uuringu tulemustest on näha, et hoolimata keerulisest olukorrast majanduses hakkab investeerimisaktiivsus veidi taastuma,” tõdes SEB eraklientide segmendijuht Evelin Koplimäe. Kui eelmise aasta sügisel tõi 28% uuringus osalenud investoritest välja, et plaanivad lähima poole aasta jooksul investeerida sama palju või rohkem, siis tänavu prognoosib samas või suuremas mahus investeerimist 31% vastajatest. Mõnevõrra kõrgem oli investeerimisvalmidus Lätis (37%) ning pisut madalam Leedus (28%). 

“Aktiivsemad investorid on just nooremad inimesed, näeme seda trendi põhiliselt 18-29-aastaste seas, kellest 46% kavatsevad järgneva poole aasta jooksul sama palju või rohkem investeerida ning aasta jooksul on noorte investeerimisaktiivsus püsinud stabiilsena. Ka 30-39-aastased soovivad oma raha investeerimise näol kasvatada ning 42% plaanivad investeerida vähemalt samas mahus kui varasema poole aasta jooksul,” ütles Koplimäe. 

60% eestimaalastest ei tegele investeerimisega, Lätis on see osakaal 56% ning Leedus 61%.

Eesti investorid eelistavad aktsiaid ja III samba pensionifonde

Eestimaalaste lemmik finantsinstrumendid on aktsiad ja III samba pensionifondid, millesse investeerivad vastavalt 52% ja 50% uuringus osalenud investoritest. Neile järgnevad ETF-id ehk börsil kaubeldavad fondid (19%) ning investeerimisfondid (16%). Teistes Balti riikides eelistatakse III samba pensionifonde (Lätis 56% ja Leedus 40%) ning investeerimisriskiga elukindlustust (Lätis 32% ja Leedus 47%). Eestis populaarsetesse aktsiatesse investeerivad Lätis vaid 20% ning Leedus 24% investoritest.

“Eestis on aktsiatesse investeerimine populaarne kõigis vanusegruppides ning võrreldes eelmise aastaga on huvi püsinud stabiilselt kõrge. Aastaid on Eestis populaarne olnud kinnisvarasse investeerimine, kuid viimastel aastatel kallinenud kinnisvarahinnad ning samas suurenenud laenukulud on vähendanud kinnisvarainvesteeringute tasuvust, mistõttu on investorid hakanud otsima seni üsna populaarsete kinnisvarainvesteeringute kõrvale alternatiive ning suunanud pilgu näiteks üksikaktsiate ning ka ETF-ide poole,” selgitas Koplimäe.

ETF-idesse investeerimine kogub populaarsust

Börsil kaubeldavad fondid ehk ETF-id pakuvad viimasel ajal globaalsetel finantsturgudel üha enam kõneainet oma kulutõhususe tõttu. Kui eelmise aasta sügisel oli Eestis on ETF-idesse oma raha paigutanud 9%, siis tänavu juba 19% investoritest. Lätis ja Leedus on see number mõnevõrra väiksem, vastavalt 8% ning 11%.

“ETF-id on ilmselt investoritele silma jäänud oma mugava hinnapoliitika tõttu – neil ei ole sisenemis- ega väljumistasusid ning nendega tehingute tegemisel kehtivad samad tehingutasud, mis aktsiate tehingutele. Laiapõhjalised ETF-id annavad võimaluse saada osa aktsiaturgude tootlusest ilma võtmata otse üksikutesse aktsiatesse investeerimisega kaasnevat riski,” selgitas Koplimäe.

„ETF-id sarnanevad investeerimisfondidega, kujutades endast väärtpaberite või muu alusvara kogumit, kuid neid saab börsil osta või müüa. Need katavad laia hulka varasid alates traditsioonilistest börsil noteeritud ettevõtete investeeringutest kuni valuutade või tooraineteni. Erinevus võrreldes börsil noteeritud ettevõtete aktsiatega on see, et ETF-idesse on koondatud mitmed investeeringud ja seega on tegemist hajutatud investeeringuga, kus näiteks ühe ettevõtte ebaõnnestumised omavad väiksemat mõju kui otse ja ainult sellise ettevõtte aktsiatesse investeerimisel,“ täiendas Koplimäe.

Investorite hulk kasvab

Ehkki 22% Eesti vastanutest säästis viimase kuue kuu jooksul vähem kui sellele eelnenud kuue kuu jooksul ning 34% ei säästnud üldse, on investoreid stabiilselt sama palju kui möödunud aastal samal ajal. Enam säästjate osakaal oli suurim 18-29 vanuses noorte hulgas (24%).

“Jätkuva investeerimishuvi taga on kindlasti oma roll ka keerulisel majanduslikul olukorral, paljud soovivad oma raha kasvama panna, et tagada rahaline kindlustatus tulevikus,” kirjeldas Koplimäe. “Pangakontol seistes võib numbrite nägemine pakkuda küll turvatunnet, kuid inimesed soovivad oma raha enda kasuks tööle panna ja see suunab mitmeidki investeerimisega alustama,” lisas ta.

SEB korraldatud uuring toimus oktoobris 2023. Uuringu viis läbi Norstat ja kokku vastas Balti riikides 3006 inimest vanuses 18-74 eluaastat, neist Eestis 1000.

Eelnev teave on informatiivse iseloomuga ja seda ei tohi käsitleda investeerimisalase soovituse andmise või nõustamisena ega toote või teenuse pakkumisena. Enne investeerimisotsuse tegemist palume hoolikalt tutvuda väärtpaberi tingimuste ja muu olulise teabega, investeerimisega seotud riskidega ning hinnata investeeringu asjakohasust ja sobivust. Investeerimisega võib kaasneda maksukohustus. Üldine teave investeerimise ja väärtpaberite kohta on kättesaadav AS-i SEB Pank investorkaitse veebilehelt: Investorkaitse | SEB. Küsimuste korral tuleks pöörduda panga klienditeenindaja või oma maksu-, finants- või õigusnõustaja poole.