Põllumajanduse riskid ja konkurentsieelised
Viljakasvatajatel oli viimase kahe aasta jooksul olnud nii kasumlikkust toetavaid kui mittesoosivaid tegureid. Baltikumi piimatootmine on stabiliseerunud ning maa hind jätkuvalt üks Euroopa Liidu madalamaid.
Põllumajandussektor on ajalooliselt olnud üsna stabiilne, mille tsüklilisus on pikas perspektiivis madalam. Samas on selle osakaal kohalikus majanduses langemas - põllumajandussektori osa SKP-st moodustab ca 3,5%, samas kui 20 aastat tagasi moodustas see 7%. Sellele vaatamata on Euroopa riigid endiselt selle sektori toetamisele väga pühendunud, kuna siseriiklikult toodetud toiduainete saadavus ja sealt läbi ka hindade stabiilsus on üks peamisi eesmärk piirkonna jaoks.
Põllumajanduse toodang
Balti regioonis domineerib teravilja tootmine ~40-50% kogutoodangust. „Viimasel kümnel aastal on Baltimaades suurenenud taimekasvatus, vähendades loomsete saaduste tootmist. Selle tulemusena on jäänud lisandväärtus üsna madalaks võrreldes ELi keskmisega. Võrdluseks - Poolas moodustab taimekasvatus kogutoodangust ligi 25%, Euroopa Liidus ~15%.,“ ütleb SEB ettevõtete panganduse valdkonna juht Artjom Sokolov.
„Leedus näeme teraviljatootjate koostöö edulugusid ning võime eeldada ettevõtete vahelist koostööd üle Baltikumi, mis võimendaks läbirääkimisjõudu tarnijate ja ostjatega. Teiseks aitab koostöö kaasata suuremaid vahendeid teravilja töötlemise investeeringute rahastamiseks, mis aitaks teravilja ekspordi asemel luua suuremat lisandväärtust,“ täiendab Sokolov.
Viljakasvatuses taastumine
Balti regioon toodab ~10 miljonit tonni teravilja ja on seda viimase kümnendi jooksul kahekordistanud. Võrreldes 2017-2019 perioodiga oli 2020-2021 vilja saagikus küll parem, kuid loodetud rekordtulemused jäid ilmastikuolude tõttu siiski saavutamata.
„Tingituna soodsatest klimaatilistest tingimustest on teravilja kvaliteet üsna kõrge, mis annab endiselt konkurentsieelise võrreldes SRÜ piirkonna eksportivate riikidega. Kuna tulevikus kasvab konkurents Ukraina ja Venemaa poolt, tulenevalt paranevate põllumajandustehnoloogiate ja madalamate maahindadega, tuleks meil riigi tasandil ette näha pikaajaline strateegia, kuidas suunata sektor teravilja ekspordilt kõrgemat lisandväärtust tootva teravilja töötlemisele,“ ütleb Sokolov.
Piimafarmi suurus on jätkuvalt olulisemaid konkurentsieeliseid
Piimatootmine on viljakasvatamisega võrreldes tulusam, kuna ei olene nii väga kliimast.
Eesti piimatootjad on jätkuvalt kõige efektiivsemad Baltikumis. Lätis on toorpiima tootmine vähenenud ja seda kompenseerivad Leedu ja Eesti tootjad. Kuna Euroopas püsib toorpiima ülepakkumine, on eksporditurud jätkuvalt sektori stabiilsena hoidmisel võtmeteguriks.
Pikaajaline strateegia riigi tasandil peaks aga hõlmama seda, kuidas suurendada ja stimuleerida tootmist suurtes taludes, et kompenseerida väiketaludel vähenevaid mahtusid. Kui tegusid ja otsuseid ei võeta, ähvardab kohalikke piimatöötlemisettevõtteid toorpiimapuudus ning toorpiimapuuduse tõttu on edaspidised investeeringud piiratud.
„Piimafarmi suurus on väga oluline konkurentsivõime tegur. Väikefarmid (<50 lehma) seisavad järgmistel aastatel silmitsi ellujäämisprobleemidega ning suured on Euroopa Liidus konkurentsivõimelised, kuna neil on parem kapitaliseeritus ja seeläbi piisav finantsvõimekus kohandada oma tootmist, viies see vastavusse pidevalt karmistuvate keskkonnanõuetega“ kommenteerib SEB põllumajandussektori kliendihaldur Andrus Mägi.
Maa hind jätkuvalt EL üks madalamaid
Maa hinnad on viimase 10 aasta jooksul tõusnud kogu Baltikumis, kuid on endiselt EL ühed madalamad madala lisandväärtuse ja maaviljakuse tõttu. Pikemas perspektiivis küll lisandväärtus kasvab, kuid selleks on vaja palju investeeringuid ja aega.
Põllumajandussektori laenuvõimekus
Kui vaadata aga põllumajandusettevõtete laenuvõimekust, siis suures plaanis ei ole probleemiks krediidi kättesaadavus ega ka tagatistega seonduv. Üldine intressitase soodustab samuti investeeringute teostamist. „Näitena võiks tuua SEB Liisingu põllumajandusettevõtetele suunatud kampaania, mille raames pakume nii kodupanga kui ka tulevastele klientidele võimalust välja vahetada vana tehnika, võimaldades kõigile soovijatele turutingimustest oluliselt paremat intressitaset (1.45%),“ lisab Mägi.
Tulevik
Pikas perspektiivis oodatakse sektoris jätkuvalt positiivset suundumust, arvestades maailma rahvaarvu suurenemist ja nõudlust toiduainete järele. Selle tulemusena hakkavad arenevad turud tõenäoliselt kasutama rohkem GMO-tooteid ja toiduaseaineid, mis aitavad hoida toiduainete hinnad madalamal tasemel.
Meie kohalike tootjate ees seisavad täna tulevikukatsumused, mis on seotud rohelise kokkuleppega, millest saab väikestele taludele peamine proovikivi. Selle tulemusena toimub koondumisprotsess ja uut tüüpi põllumajandust peetakse heaks võimaluseks muuta ajaloolised põlluharimisviisid uuteks, mis suurendavad konkurentsivõimet maailmaturgudel. Pikas perspektiivis on ümberkujundamisel positiivsed mõjud, sest kasutusele võetakse uued tehnoloogiad. Kogu ümberkujundamise protsessis on väga oluline eraldada ELi vahendeid väga tõhusalt, kooskõlas pikaajalise strateegiaga, sest tööstus vajab ümberkujundamise perioodil rohkem kapitali ja rahastust.
Rohkem infot:
Katre Kärner
kommunikatsioonijuht
SEB Pank
Telefon +372 5560 9962
katre.karner@seb.ee
www.seb.ee
