Martin Sillasoo: maagaasi varude kogumine 2023. aastaks algab nüüd

21.12.2022 - 11:32

Esimeses kvartalis on ilmaolud olud üpris talvised. Ajalooliselt, just sel perioodil mõjutavad ilmastikutingimused meid kõige enam. Kui esimene kvartal on keskmisest külmem, siis on enamasti ka vähem tuule- ja hüdroenergiat. Olukord on aga vastupidine, kui esimene kvartal on soe. Viimased põhjalikud ilmastikuolude simulatsioonid näitavad, et Euroopa põhjaosas valitseb esimeses kvartalis tavapärane või tavalisest külmem ilm. Tõeliselt külm 2023. aasta esimene kvartal võib viia selleni, et ELi maagaasivarud jõuavad aprillis umbes 200 TWh tasemele, samas kui soe kvartal võib viia 600 TWh tasemele. Tundub, et Euroopal on praegu piisavalt maagaasi, et 2022. ja 2023. aasta vaheline talv üle elada. Nüüd on oluline keskenduda 2023. ja 2024. aasta vahelisele talvele ja seega ELi maagaasivarudele 2023. aasta oktoobris. Turg ei saa lubada, et varud jõuavad 2023. aasta aprillis vaid 200 TWh tasemele, sest see piiraks piisavate varude tekkimise võimalusi 2023. aasta oktoobriks. Seega on liigtarbimise vältimiseks tõenäoliselt vaja väga kõrgeid hindu esimeses kvartalis – seda eriti juhul, kui esimene kvartal on külm. Meil on nüüd selja taga kaks kuud “ostja turgu“, kus varud on maksimaalselt suured, ilm soe, veeldatud maagaasi (LNG) laevade järjekord pikk ja TTF-hinnad madalad. Meid ootab ees suur ebakindlus esimeses kvartalis ja vähemalt 12 kuud kestev „müüjate turg“, sest võidujooks on käimas, et täita Euroopa maagaasivarud rahuldavale tasemele 2023. aasta oktoobriks.

Hinnakäitumine: hinnad tõusevad talve poole liikudes, kusjuures märkimisväärset tõusu on oodata 2023. aasta esimeses kvartalis. Aasia ostjatel on madalam maksevalmidus ja nad ei ole praegusel hinnatasemel veel tegelikku huvi üles näidanud. Küll aga jätkub surve hinnatõusule, mis tuleneb muu hulgas Venemaa tarnete tõenäolisest täielikust peatamisest ja veeldatud maagaasi (LNG) impordi täielikust peatamisest. ELi maagaasi hetkehinnad (TTF päev-ette) saavutasid põhja 1. novembril: üks päev enne, kui SEB avaldas uuringu varudega täidetud turu kohta (siin). Lühidalt öeldes rõhutasime, et ELi hetkehindade 85%-line langus oktoobris oli suures osas põhjustatud Euroopa varudega seotud tehnilistest asjaoludest ja kütteperioodi hilinemisest. Meil oli sel hetkel gaasi rohkem, kui vajasime ja kui suutsime ladustada. Me kutsusime üles suurendama hetkehindu ja pikemaajalisi hindu, niipea kui temperatuur langeb ja vajalik küttenõudlus taastub. Praegu on ELi TTF-lepingud päev-ette, kuu-ette ja aasta-ette tagasi pariteedis, kaubeldes kõik ligikaudu 140 EUR/MWh (mis on ekvivalentne naftabarreli hinnale 250 USD) eest. Päev-ette hind on madalaimalt tasemelt 21 EUR/MWh (37 USD/boe – 1. november) hüppeliselt tõusnud, osutades 560% tõusule vaid viie nädalaga, ja tõmmanud pikemaajalisi hindu ülespoole. Kuigi Venemaa võttis tagasi ähvardused peatada need gaasitarned Moldovasse, mis pidid varasemalt toimuma, näeme jätkuvalt suurt ebakindlust seoses Venemaa ülejäänud gaasiekspordiga Euroopasse eelkõige selle aasta detsembris ja 2023 aasta esimeses kvartalis.

Hiina vähene nõudlus veeldatud maagaasi (LNG) järele
Oktoobri lõpus teatas Hiina, et vähendab veeldatud maagaasi (LNG) lasti edasimüüki (Euroopasse), et tagada tarnimine eelseisvaks talvehooajaks. Siiski on Kirde-Aasia, eesotsas Hiinaga, seni näidanud suhteliselt tagasihoidlikku motivatsiooni täiendava veeldatud maagaasi (LNG) ostmiseks. See on paljuski seotud vähenenud valmisolekuga maksta kõrgeid rahvusvahelisi gaasihindu ja järjepidevate sulgemistega COVIDi tõttu. Suurenenud on nii kivisöe kui ka maagaasi kodumaine tarne, samas on oluliselt suurenenud ka energiaimport Venemaalt. Kõige märgatavam asjaolu: Hiina veeldatud maagaasi (LNG) import oli 2022. aasta oktoobris 35% (2,14 miljonit tonni) väiksem kui 2021. aasta oktoobris, mida oleme näinud peaaegu iga kuu sel aastal. Tõenäoliselt väheneb Hiina veeldatud maagaasi (LNG) import sel aastal 22%. Seega on Hiina kui maailma suurim veeldatud maagaasi (LNG) importija langenud Jaapanist allapoole.

Kõik pilgud Euroopal
Tavaliselt on Euroopa maagaasi hinnad seotud ülemaailmse veeldatud maagaasi (LNG) turuga ja seega sellega, mis toimub Aasias. Sellest tulenevalt on TTF tasakaalustanud alates 2015. aastast ülemaailmselt kehtestatud veeldatud maagaasi (LNG) hinda ja seega seda, mis toimub nii Aasias kui ka Euroopas. Kuna suurem osa veeldatud maagaasi (LNG) nõudlusest on Kirde-Aasias, on ülemaailmne veeldatud maagaasi (LNG) turg tugevalt pakutud kolme importiva hiiu poolt: Hiina, Jaapan ja Lõuna-Korea, hinnaga JKM (Jaapani/Korea võrdlushind). Seda kogeti valusalt eelmise aasta talve eel, kui Hiina kõrgeimad poliitilised ametnikud andsid Hiina juhtivatele energiaettevõtetele korralduse „kindlustada tarned iga hinna eest“, et 2021. ja 2022. aasta talve eel oleksid olemas piisavad varud. Kuid 2022. aastal on olukord muutunud. Euroopa suur vajadus veeldatud maagaasi (LNG) järele on Venemaa jätkuva tarneterrori tõttu muutnud Euroopa ülemaailmse veeldatud maagaasi (LNG) hinnavõtjast hinnamäärajaks, st nüüd on kõik seotud Euroopaga ja sellega, kuidas kontinent saab tulevikus hakkama kõrgete hindade, talvise ilma, varude, pakkumise ja nõudlusega. Sellest tulenevalt oleme näinud vajadust süveneda põhjalikult Euroopa maagaasibilanssi, eesmärgiga prognoosida, kuidas varude tase tõenäoliselt areneb. Järgmisel kütteperioodi (oktoober–november 2023) varude algtaseme suurus on võtmetähtsusega!

Veeldatud maagaasi (LNG) rekordiline import(!) on jätkuvalt tugevaks vastukaaluks Venemaa langevatele tarnetele
Maagaasi kogutarned Euroopasse ja Euroopasisene tootmine (sealhulgas kodumaine ja Norra toodang) suurenesid novembris ja olid novembri lõpus keskmiselt 12,6 TWh/päevas. See oli 2,5 TWh/päevas madalam ajaloolisest tasemest. Arvestades aga asjaolu, et Venemaa torujuhtmete voog Euroopasse on langenud 4 TWh päeva kohta(!) (0,75 TWh vs. 4,75 TWh), on olukord parem kui oodatud. Venemaa pakkumise vähenemist on loomulikult tasakaalustanud veeldatud maagaasi (LNG) sissevoolu tohutu kasv, mille tunnistajaks oleme olnud alates 2022. aasta algusest. Kuid viimastel nädalatel on veeldatud maagaasi (LNG) import tõusnud veelgi, ulatudes rekordiliselt üle 5 TWh päevas(!). Täpsemad andmed on esitatud joonisel 3:

Kasulik olukord kõigile: peaaegu rekordiliselt kõrged hooajalised varud ja hooajaliselt madalad varude vähenemised
Sel aastal ei oleks võinud loota paremat kütteperioodi algust. Oktoobrit iseloomustas rekordiliselt soe ilm enamikul Euroopa mandril. Leebe oktoober koos vähenenud maagaasinõudlusega aitas oluliselt kaasa Euroopa gaasivarude täiendamisele ja mis veelgi olulisem, lükkas hooajalise tarbimise algust umbes kahe nädala võrra edasi. Järelikult lühendas see tõhusalt gaasi talvehooaega ajal, mil me seda kõige rohkem vajasime. November ei olnud siiski nii leebe ja temperatuurid on jätkuvalt langenud enamasti kooskõlas ajaloolise keskmisega. Meil on nüüd juba mitmes nädal, mil varud on vähenenud. Vaatamata külmemale ilmale on tarbimine aeglasem kui tavaliselt sel aastaajal. Viimase kümne päeva jooksul on varude vähenemine olnud keskmiselt 2,8 TWh/päev, samas kui ajavahemikul 2017–2021 oli tarbimine samal ajal 4,1 TWh/päev ja 5,6 TWh/päev, st soojad ilmad ja gaasitarbimise dünaamika muutus on maagaasi nõudlust järsult vähendanud, mida on väga vaja, et talv vajaliku gaasipuhvriga üle elada. Täpsemad andmed on esitatud joonisel 4:

Euroopa kohaneb. Märkimisväärselt väiksem tarbimine kogu mandril
Aastaga võrreldes on nõudlus enamikus Mandri-Euroopas (välja arvatud Balkanil ja seda just teabe puudumise tõttu) ja Ühendkuningriigis olnud keskmisest väiksem. Ainult Iirimaal (+38%), Šveitsis (+12%), Hispaanias (+1%) ja Horvaatias (+1%) on tarbimine suurenenud tingituna suurenenud elektritootmisest maagaasi abil. Kõige rohkem on tarbimine vähenenud Soomes ja Balti riikides: Soomes –52%, Lätis –38% ning Eestis ja Leedus ligikaudu –25%. Viimased Euroopa tarbimisandmed on 15% madalamad kui ajaloolised näitajad sel aastaajal, mis tähendab, et tarbimine on umbes 3 TWh/päevas väiksem kui „tavapärane“ tarbimine. Väheste eranditega on enamikus riikides nõudluse vähenemine kahekohaline: –16% Saksamaal ja Prantsusmaal, –12% Itaalias ja –7% Ühendkuningriigis. Need riigid on ühtlasi ka Euroopa neli suurimat maagaasitarbijat. Edaspidi on veel palju ebakindlust, kuid üks on kindel: sel talvel mõõdame nõudluse vähenemist ühikuna TWh/päevas, mitte GWh/päevas. Täpsemad andmed on esitatud joonisel 5:

Reguleeritud termostaadid või suurem energiatõhusus?
Küttega seotud maagaasi tarbimine on oluline osa aastasest kogutarbimisest. Enne kütteperioodi algust oli Euroopa tarbimine umbes 1 TWh/päevas madalam kui varem, mis tulenes peamiselt tarbimise vähenemisest tööstussektoris. Arvestades, et erinevus ajaloolise tarbimise ja praeguse tarbimise vahel on suurenenud 3 TWh/päevas, võib suurenenud erinevus tõenäoliselt olla tingitud küttenõudluse vähenemisest. See suundumus on hästi märgatav (joonis 6), kui vaadelda mõnede riikide (nt Saksamaa, Madalmaad ja Tšehhi Vabariik) tööpäevase gaasitarbimise ja päevase keskmise temperatuuri vahelist seost.

Mõne teise riigi, nagu Itaalia või Ühendkuningriigi puhul ei ole see suundumus siiski nii ilmne. Arvestades, et küttenõudlus jääb ka edaspidi maagaasi tarbimise peamiseks mõjutajaks, võib temperatuuri ja tarbimise vahelise seose „katkemine“ anda positiivse signaali, mis võimaldab talvel suuremat kokkuhoidu.

Vahe eeldatava puudujäägiga suureneb kiiresti
Soe oktoober andis ideaalse alguse kütteperioodile, lühendades eeldatavat talveperioodi. Koos energiasäästuga on see oluline samm maksimaalsete varude väljumise suunas käesolevast talvest. Hindame eeldatavat maagaasipuudust 2023. aasta aprilli lõpus, mis on tuletatud ajaloolisest tarbimisest võrreldes praeguse pakkumise ja varudega (eeldades minimaalset 200 TWh suurust puhvrit laos). Novembri lõpu andmed näitavad, et eeldatav puudujääk on märkimisväärselt vähenenud: 1. novembri seisuga oli puudujääk 270 TWh ja 1. detsembri seisuga 150 TWh. Kuna tarbimine on oluliselt madalam kui varem, väheneb eeldatav puudujääk jätkuvalt kiiresti. Kui praegune säästutempo jätkub, tekib küsimus, kui rahulikult saame võtta järgmist gaasimahutite täitmise perioodi (Tabel 2):

Varude väljavaated: kuhu liigume?
Varude dünaamika on maagaasivoo (pakkumise), tarbimise ja ilmastiku poolt mõjutatud tarbimise kombinatsioon. Kui keskmine vooluhulk on 12,6 TWh/päevas (praegune tase), võib varude tase aprilli lõpus olla 200 ja 600 TWh vahel, sõltuvalt talviste temperatuuride tõsidusest ja nõudluse jätkuvast vähenemisest. Aastate 2017–2018 tarbimismudeli („Siberi pakane“) ülekandmine koos „ainult“ 1 TWh päevase nõudluse vähenemisega tooks kaasa 200 TWh ladustamistaseme (halvim stsenaarium). Selle tulemusena näeme praeguses olukorras, et sel talvel ei ole märkimisväärseid probleeme gaasi jaotamisega, kuid selline gaasivarude vähenemine muudab 2023. aasta suvel varude taastamise ülesande palju keerulisemaks. Täpsemad andmed on esitatud joonisel 7:

Kasutamata ja spekulatiivsed veeldatud maagaasi (LNG) lastid, mis ootavad mahalaadimist
Mitmed veeldatud maagaasi (LNG) veolaevad ootavad Euroopa ranniku läheduses. Novembri keskel nägime 31 veeldatud maagaasi (LNG) laeva, mille kogulast oli 2,28 miljonit tonni (28,56 TWh). Novembri lõpus (28. novembril) langes laevade arv 14-le ja veeldatud maagaasi (LNG) kasutamata kogused vähenesid peaaegu 60% ehk 0,98 miljoni tonnini (12,27 TWh). Samal perioodil (novembri keskpaigast kuni novembri lõpuni) tõusid ELi hetkehinnad (TTF päev-ette) ligikaudu 37%, st suurendades motivatsiooni lasti maha müüa ehk seega vabastades rohkem veeldatud maagaasi (LNG) Euroopa turule. Alates kuuvahetusest oleme näinud rohkem veeldatud maagaasi (LNG) veolaevu ankrus ELi merepiiri lähedal. Novembri lõpu seisuga oli ootel 19 veolaeva 1,31 miljoni tonni (16,5 TWh) kombineeritud lastiga. Alates 1. detsembrist on hetkehinnad püsinud kõrged ja praegu 140 EUR/MWh tasemel. Enamik laevu asub väljaspool Prantsusmaad (6) ja Hispaaniat (5), kahes riigis, kus varude tase on väga kõrge, vastavalt 95% ja 96% (ELi keskmine on 91,5%). Kõrged hinnad ja veeldatud maagaasi (LNG) veolaevade asukoht viitavad sellele, et praegused kasutamata mahud on tingitud pigem impordi kitsaskohtadest kui spekulatsioonist. Kuid tasub mainida, et Euroopa tüüpiline päevane tarbimine on 20 TWh/päevas (detsember/jaanuar keskmiselt). Seega on teoreetiliselt võimalik praegune kasutamata tootmisvõimsus tarbida ära vähem kui ühe päevaga(!). Sõltuvalt talvise veeldatud maagaasi (LNG) tarneprofiilist on tõenäoline, et praegused veeldatud maagaasi (LNG) kasutamata kogused leevendavad pingelist turgu vähesel määral.

Ees ootavad karm talv ja kõrged hinnad
Arvestades Euroopa praegust maagaasibilanssi, on Euroopa olnud oodatust paremas olukorras Venemaa tarnete tasakaalustamisel, kuid see on olnud väga kulukas. Maagaasivarud on tavalisest suuremad, kuid olukord ei ole normaliseerunud. Talv on veel ees ning tarbijate, tööstuse ja Euroopa majanduse jaoks on oodata rahakotile mõjuvaid kõrgenenud hindu. Maagaasi nõudlus on ekstreemsete hindade tõttu järsult vähenenud. EL võtab nüüd lisaks ka kiiresti kõik võimalikud meetmed, et eemalduda Venemaa gaasist, milleks on veeldatud maagaas (LNG), kivisüsi, energiatõhususe meetmed, päikeseenergia, tuuleenergia jne. – kuid see kõik võtab aega. Lühiajaliselt tähendab esimene kvartal tõelist talve ja viimased fundamentaalsed ilmastikuolude simulatsioonid näitavad, et Euroopa põhjaosas valitseb esimeses kvartalis tavapärane või tavalisest külmem ilm. Tõeliselt külm 2023. aasta esimene kvartal võib viia selleni, et ELi maagaasivarud jõuavad aprillis umbes 200 TWh tasemele, samas kui soe kvartal võib aidata hoida lõpuks taset 600 TWh. Nüüd on oluline keskenduda 2023. ja 2024. aasta vahelisele talvele ja seega ELi maagaasivarudele 2023. aasta oktoobris. Seega ei saa turg lubada, et varud jõuavad 2023. aasta aprillis vaid 200 TWh tasemele, sest see piiraks piisavate varude tekkimise võimalusi 2023. aasta oktoobriks. Seda arvesse võttes jätsime oma hiljutise hinnaprognoosi muutmata väga kõrgete hindadega 2023. aasta esimeses kvartalis (215 EUR/MWh). Me usume, et gaasi saamine on hädavajalik ja puudus ei tule kõne alla, st 2023. aasta esimeses kvartalis näeme tõenäoliselt laiaulatuslikku varumist Euroopas, mille tagajärjeks on kõrgemad hinnad. „Tarbimishooaeg“ 2023. aastaks on juba alanud ja me juba näeme, et hinnad on tõusnud. Meid ootab ees suur ebakindlus esimeses kvartalis ja vähemalt 12 kuud kestev „müüjate turg“, sest võidujooks on käimas, et täita ELi maagaasivarud rahuldavale tasemele 2023. aasta oktoobriks.