Kolm aastat miljardisajust

11.09.2024 - 11:27

Tänavune septembri algus tähistab lisaks kooli algusele ka kolme aasta möödumist päevast, kui 150 000 inimest võttis pensionifondidest välja üle miljardi euro. Järgnevates voorudes on neile lisandunud veel umbes 100 000 inimest. SEB Varahalduse fondijuht Endriko Võrklaev heidab pilgu, kuidas on läinud neil, kes otsustasid kogumist teises pensionisambas siiski jätkata.

Enamik ehk umbes 500 000 inimest on otsustanud teises pensionisambas edasi koguda. Heidamegi pilgu sellele, kuidas läheb kogumispensioniga jätkajatel võrreldes lahkujatega kolm aastat hiljem.

Inimesi ja olukordi on väga erinevaid, kuid valisin välja nö kaks keskmist kodanikku – nimetagem neid Jätkaja ja Lahkuja. Arvutuste aluseks on järgmised eeldused.

Nii Jätkaja kui ka Lahkuja teenivad Eesti keskmist palka.
Mõlemal kogujal oli 2021. aasta septembriks pensionifondi kogunenud 7 900 eurot. Selline hulk raha vastab enam-vähem keskmisele väljavõetud summale.
Lahkuja võttis esimeses voorus oma pensionifondi kogunenud 7 900 eurot välja ja sai 2021. aasta septembrikuus peale tulumaksu mahaarvamist oma kontole 6 320 eurot.
Lahkuja säästis edaspidi veidi suurenenud osa netopalgast tänu ära jäänud 2% pensionifondi maksele ning hoiustas raha tähtajalisel hoiusel.
Jätkaja jätkas ka edaspidi samas pensionifondis ja investeeris iga kuu 2%+4% keskmisest Eesti brutopalgast. 2% läheb brutopalgast, 4% lisab riik.
Fondiks oli valitud SEB Energiline Pensionifond (praeguse nimega SEB pensionifond 18+).

Järgneval graafikul näeme, kuidas on muutunud Jätkaja ja Lahkuja vara suurus. Jätkajal on tänaseks kogunenud 13 436 eurot ja Lahkujal 7 744 eurot. Kuna mõlemad alustasid 2021. aasta sügisel võrdse 7 900-eurose alginvesteeringuga, on Jätkaja vara juurdekasv +70% ja Lahkujal -2%.

Graafik 1. Kogumispensioniga jätkaja ja lahkuja vara väärtuse areng 2021-2024

Jätkaja vara kasv 7 900 eurolt 13 436 euroni on tulnud kahest komponendist. Igakuised 2%+4% sissemaksed on suurendanud sääste 3 862 euro võrra ja fondi tootlus 1 674 euro võrra.

Lahkuja vara on aga vähendanud raha väljavõtmisel makstud 1 580 eurone tulumaks ning kasvatanud igakuiselt suurenenud palgalt säästetud 1 030 eurot ning 394 euro võrra hoiustamiselt teenitud intressitulu. Intressitulu puhul on eeldatud tähtajalise hoiuse intressimäära 1% alates juulist 2022, 4,5% alates juulist 2023 ning 3,5% alates jaanuarist 2024.

Toodud näites on eeldatud, et Lahkujal oli püsivust säästa see väike osa palgast, mis jäi peale pensionifondi maksete lõppemist rohkem kätte. Samuti eeldatakse, et Lahkuja ei jätnud raha niisama arvelduskontole seisma, vaid hoiustas selle tähtajaliselt. Kuigi see raha võis kuluda ka mujale. Eesti Panga uuringud ütlevad, et teisest sambast lahkusid eelkõige sellised leibkondade liikmed, kellel säästud puudusid ning kellel olid tagatiseta laenud.

Teisalt võis Lahkuja investeerida välja võetud raha tootlikumalt, kui vaid hoiusel. Selleks, et saavutada Jätkajaga sama tulemus, oleks Lahkuja kätte saadud 6 320 eurot pidanud kasvama vähemalt 13 436 euroni ehk +112%.

Küll aga sai Lahkuja riigieelarvesse tehtavate suuremate sotsiaalmaksu ja tulumaksu maksete eest vastu veidi esimese samba õigusi. Siin tuleb rõhutada, et esimesse sambasse ei kogune inimese enda raha, vaid sinna kogunevad riigi lubadused maksta tulevikus esimese samba pensioni. Ilmselt kasvab esimese samba pension ka tulevikus – iseasi on, kuhu tõstetakse pensioniiga ehk millal loodetavad maksed esimesest sambast kätte saab. Teise sambasse seevastu koguneb inimese enda raha. Kui kogumispensioni algusaegadel kogunes teise sambasse suhteliselt väike summa, siis nagu eelneva näite puhul näha võis, on viimase kolme aastaga tänu tõusnud palkadele ja fondi tootlusele kogumispensioniga Jätkaja vara kasvanud umbes +70%.

Pärast raha väljavõtmist ning lahkumist ei ole järgneva kümne aasta jooksul võimalik teise sambaga uuesti liituda ning Lahkuja 4% sotsiaalmaksu osa ning umbes 0,4% tulumaksu osa kantakse edaspidi riigieelarvesse. Selline piirang lisati omal ajal, et rõhutada kogumispensionist lahkumise otsuse olulisust ja ärgitada lahkumisotsust väga põhjalikult kaaluma. Kui raha on teisest sambast välja võetud ja soovitakse siiski iseseisvalt pensionieaks koguda, siis selleks võib sobida kolmas sammas, kus tulumaksusoodustus annab samuti võrreldes ise investeerimisega mõõduka eelise.

Paralleelselt kogumispensionist ennetähtaegselt raha välja võtmisega on käesoleval aastal käima läinud vastupidine liikumine. Inimesed tõstavad sissemaksete suurust teise samba pensionifondidesse, sest järgmiseks aastaks tuleb teha valik, kas senise 2% asemel panustada omalt poolt 4% või 6%.

Endriko Võrklaev
SEB Varahalduse fondijuht

SEB pensionifonde valitseb SEB Varahaldus. Eeltoodud teave on üksnes informatiivne ning seda ei tohi tõlgendada investeerimisalase nõustamise, investeerimissoovituse ega toote või teenuse pakkumisena. Ühtegi investeerimisotsust ei tohiks teha üksnes siin esitatud teabele tuginedes. Investeerimistoodete eelmiste perioodide tootlus ega senine tegevuse ajalugu ei tähenda lubadust ega viidet järgmiste perioodide tootluse või tegevuse eesmärkide täitmise kohta. Iga investeerimisotsusega kaasneb risk.