Kas meid ootab ees kaotatud kümnend?

Kui USA aktsiaturud on tegemas uusi rekordeid, siis Euroopa investoriteni see rõõm ei jõua. Aasta algusest on euro tugevnenud dollari vastu enam kui 13%, mistõttu on USA-sse tehtud investeeringud meie koduvaluutas pakkunud kehva tootlust. Dollari kiire nõrgenemine on pannud meid ka ajalukku vaatama ja sealt selgub, et keskpikas perspektiivis ei ole USA-le panustamine alati vilja kandnud. USA rekordkõrgete valuatsioonide ja dollari nõrgenemise najal tekib tahes-tahtmata küsimus, kas seekord on kõik teisiti või on meid taaskord ees ootamas kaotatud kümnend?

Kaheksa aastat külgsuunalist liikumist

USA aktsiaturgude indeks on ajalooliselt pakkunud võrdlemisi head tootlust, kergitades investori portfelli dollarites mõõdetuna 1950. aastast alates veidi üle 8% aastas. Kiiret kasvu näitasid USA ettevõtete osakud ka 80ndate keskpaigast 90ndate alguseni, kui S&P 500 kerkis dollaris mõõdetuna 140%. Siinkohal tuleb aga mängu lause „dollaris mõõdetuna“. 1985. aastal alanud dollari kunstliku langetamise tulemusel kaotas praegune reservvaluuta oluliselt oma ostujõudu teiste riikide vääringute vastu, sealhulgas nende, millest hiljem kujunes välja euro. Just selles „modelleeritud“ valuutas, mida me praegu tunneme euro nime all, oli S&P 500 tootlus aastatel 1985–1992 0%.

Kaheksa aastaga -50% tootlust

Kaheksakümnendad võisid jääda ajaloos erandlikuks, sest nii kõrgeid intresse me sellest ajast saati näinud pole ning raske on uskuda, et praeguse võlakoorma juures püsiks USA maksejõuline kahekohalise intressitaseme keskkonnas. Lisaks, kui me viimase aja tootlusest räägime, siis USA aktsiaturg on rõõmustanud investoreid mõlemal pool ookeani. Viimase kaheksa aastaga 150% nii eurodes kui ka dollarites, viimase 10 aasta jooksul isegi 200% dollaris ja 185% eurodes mõõtes. Seega enam pole ju vaja valuutariskiga arvestada?
Mitte päris, tuleb ikka. Ajaloo üks kõige negatiivsemaid näiteid jääb lausa sellesse sajandisse. 2000. aasta lõpus lõhkenud dotcom-mulli järgselt kulus S&P 500-l kaheksa aastat, et jõuda sajandi alguses saavutatud tipptasemeni. 0%-se tootlusega oli vähe neid varaklasse, millele aktsiainvestorid alla ei jäänud. Seda ka ainult siis, kui investor arveldab dollarites. Euroopa investoril oli aga USA-le panustamine veelgi valusam. Sama perioodi jooksul liikus EUR/USD kurss 0.94 pealt pea 1.6-ni, mille tulemusel pakkus USA aktsiaturg eurodes mõõdetuna -50% tootlust kaheksa-aastasel perioodil.

Miks võiks sedavõrd suur langus seekord ära jääda?

Dollari sedavõrd suureks nõrgenemiseks oleks ilmselt vaja, et maailma suurim majandus satuks langustrendi. Majanduslanguse vältimiseks asuks USA Föderaalreserv intresse langetama oodatust varem, mis viiks dollari kiire nõrgenemiseni. See küll dollari nõrgenemist ei väldiks, kuid investor, kes ootab USA majanduslangust olukorras, kus turg seda ei ennusta, ei ole tõenäoliselt praegu ka kuigi suurelt USA aktsiatesse positsioneeritud.
Dollari nõrgenemise vastu võitleks oluliselt aga Euroopa Keskpank. Olukorras, kus 20% euroala ekspordist liigub USA-sse, on dollari nõrgenemisel euro vastu suur mõju ka siinsele majandusele. Mida kallim on dollar, seda vähem ameeriklased meie tooteid ja teenuseid soovivad. Seetõttu peaks euro kiire kallinemise puhul EKP langetama intresse rohkem, kui turuosalised praegu ootavad, mille tulemusel nõrgeneks ka euro dollari suhtes. Keeruline on pakkuda, kui kiire peaks olema euro tugevnemine, et EKP omalt poolt intresse rohkem langetaks, kuid praegune 13% muutus aasta algusest meid selleni veel viinud pole.

Erik Laur
SEB kapitaliturgude maakler


Lisainfo:

Maarja Lumiste
kommunikatsioonijuht
erakliendi valdkond
SEB Pank
mobiil +372 56631925
aadress Tornimäe 2, 15010 Tallinn
e-meili aadress maarja.lumiste@seb.ee