Erik Laur: Trumpil on väga vaja, et vaherahu Lähis-Idas püsiks

Kaks nädalat tagasi alguse saanud Lähis-Ida konflikt Iraani ja Iisraeli vahel on rahunenud. Välja on hõigatud ka vaherahu, mille organiseerijaks oli otseloomulikult USA president Donald Trump. Kuigi palju on viidatud sellele, et USA ei suutnud Iraani tuumarajatisi täielikult hävitada ning kehtestatud vaherahu püsib endiselt kahtluse all, on suurel oranžil väga vaja, et Lähis-Ida pingetele vaatamata nafta hind madalana püsiks. Vastasel juhul muutub tal oma valimislubaduste täitmine pea võimatuks.

Seni on midagi õnnestunud ka

Nagu kõik presidendid USA ajaloos, ei jätnud ka Donald Trump enne valimisi lubamata oma rahvale paremat elatustaset ja ilusat elu. Lisaks lubati saada kaubandusbilanss kontrolli alla ning selle osas paistab olevat edasiminekuid juba tehtud. Dollari nõrgenemise tulemusel muutuvad USA-st eksporditavad tooted ja teenused järjest atraktiivsemateks välisriikidele. Samuti on suudetud kasvatada märkimisväärselt ka tariifidest saadavaid tulusid. Kui käimasoleva kümnendi jooksul on tulud kõikunud 5–10 miljardi dollari vahemikus (enne Tumpi esimest ametiaega 2 – 3 mld dollarit), siis mai kuus koguti enam kui 22 miljardit ning eeldatav juuni number võiks jääda lausa 27 miljardi dollari tasemele.

Pikaajalisem efekt võib olla negatiivne

Vaatamata rekordilistele tariifi tuludele ja suurenenud ekspordi potentsiaalile pole võidud tulnud puhta muidu. Dollari atraktiivsus on vähenenud, nõrgenedes aasta algusest euro vastu pea 14%. See ajab ilmselt euro investoritel harja punaseks, kuid ameeriklased ise naudivad rekordkõrgeid S&P 500 aktsiaindeksi tasemeid siiski oma koduvaluutas. Samuti on positiivse poole pealt praeguseks langenud ka pikaajaliste võlakirjade tootlus, jõudes 4.25% tasemele, mis on aasta alguse 4.50% juurest meeldivalt madalam ning pea võrdne valmistulemuste eelse ajaga. Küll aga ei saa jätta kõrvale pikaajalist efekti ja sentimendi muutust USA osas. Ebakindlus praeguse valitsuse osas on peamiselt peegeldunud dollari hinnas, kuid välisinvesteeringute kojutoomine või mujale suunamine võib USA majandusele valusalt kätte maksta tulevikus.

Tariifid üles, intressid ja maksud alla

Ärimehena saab Trump kindlasti aru, et tariifide rakendamisel on ka omad kulud ning peamine sellest on inflatsioon. Sellest ajendatuna on tal olnud suur soov saada alla intressitase, mida doteerib USA Föderaalreserv. Madalama raha hinna tulemusel peaks Ühendriigid kulutama vähem oma võlakoorma teenindamisele, jääks laenuomanikel raha rohkem kätte ning väheneks laenu kallidus, mille tulemusel võiks kasvada tarbimine ja investeeringute maht. Samuti on lubatud ka makse langetada, mis jätaks veelgi rohkem raha ettevõtete kätte. Seega ideaalis näeks plaan ette ühe käega võtmist, kuid kahe käega andmist. Iseasi muidugi see, kui võrdsed need peotäied olema saavad.

Nafta hind on plaanis olulisel kohal

Selleks, et intressitase saaks langeda on vaja, et inflatsioon püsiks kontrolli all. Teadupärast on nafta hind suutnud end pea kõikidesse toodetesse ja teenustesse kas siis otse või kaudselt sisse sudida, mistõttu nafta hinna tõus toob endaga kaasa hinnatõusu ka teistes sektorites, nagu me nägime paar aastat tagasi. Seega on Trumpil vaja odavat nafta hinda kahel põhjusel: et saada inflatsioon kontrolli alla ja näha rohkem intressi langetusi Fed´ilt. Kuna tariifid juba toovad kaasa hinnatõusu, siis selleks, et suurlinnades ei hakataks elatustaseme languse pärast autosid katusele keerama, on hädasti vaja, et vähemalt nafta hind püsiks madalal tasemel pikemal perioodil.

Brent 120$ barreli kohta, S&P 500 -20%

SEB Grupp on välja toonud kolm stsenaariumit, mille võiks Lähis-Idas toimuv endaga kaasa tuua. Baasstsenaariumi kohaselt jääks kõik vanaviisi. Lepitakse kokku ajutine vaherahu, mille tulemusel mõnda aega üksteise suunas rakette teele ei saadetaks. Sellisel juhul võiks USA aktsiaturgude indeks suve lõpetada 6000 tasemel lähedal ja Brenti toornafta hind jääda kõikuma 70$/b kohta. Iraani alistumine, potentsiaalne võimuvahetus, sanktsioonide vähendamine ning Iraani taas maailma kogukonda arvestamine viiks nafta hinna alla 60$/b taseme. Odava toormehinna najal saaks tuult tiibadesse ka USA majandus, mille tulemusel võiks S&P 500 lõpetada suve üle 6500 taseme. Kõige väiksem tõenäosus on aga täiemahulisel eskalatsioonil, mille tulemusel blokeeritaks Hormuzi väin, kaasataks USA täielikult relvakonflikti ning Brenti toornafta hind kerkiks 120$/b kohta. Selle tulemusel taanduks S&P 500 alla 5000 taseme, mis praeguse hinnataseme pealt tooks kaasa pea 20%-se languse aktsiaindeksis. Seega võime järeldada, et Trumpil on väga vaja, et vaherahu Lähis-Idas püsiks.

Erik Laur
SEB kapitaliturgude maakler