Uuring: veebipoest ostjaid on Eestis rohkem kui kunagi varem, aga oste tehakse harvem

E-kaubanduse uuringust selgus, et kuigi e-ostjate hulk on kahe aastaga kasvanud kümnendiku võrra ning veebist ostab juba rohkem kui kolmveerand Eesti elanikest, on langenud ostude sagedus ühe inimese kohta. 

Regulaarsete e-ostjate hulk on Eestis tõusnud 49 protsendini, võrreldes 42 protsendiga 2023. aastal, jäädes alla Euroopa Liidu keskmisele (52%). Samal ajal teeb Eesti regulaarne e-ostja aastas keskmiselt 39 ostu, mis on vähem kui kaks aastat tagasi. Euroopas tervikuna liigub trend vastupidises suunas: keskmine ostude arv on tõusnud 49-ni aastas. 

DPD kommertsjuhi Janek Kivimurru sõnul viitab see muutusele tarbijate käitumises, mitte e-kaubanduse vähenemisele. „Inimesed ostavad e-poodidest eelkõige mugavuse pärast ning sooviga leida laiemat tootevalikut ja soodsamaid pakkumisi. Täna liigub trend sinna, et ostuotsuseid tehakse läbimõeldumalt ning spontaanseid oste on varasemaga võrreldes vähem. Tellitakse harvemini ja väärtus koondub ühte ostu, mitte nende sagedusse,“ selgitas Kivimurd.

SEB panga hinnangul mõjutab ostusagedust selgelt ka majanduskeskkond. Inflatsioon ja hinnatõus on muutnud tarbijad ettevaatlikumaks ning pannud rohkem kaaluma, kas ja millal oste teha. SEB panga strateegia ja kliendi väärtuspakkumise juhi Riho Treumuthi sõnul nähtub see eeskätt korduvostude vähenemises. „Enne ostu mõeldakse hoolikamalt, oste lükatakse edasi või jäetakse need sootuks tegemata. Samal ajal suureneb huvi soodsamate alternatiivide vastu ning sagedamini otsitakse pakkumisi ka välismaistest e-poodidest,“ märkis ta. 

Seda tendentsi kinnitab ka e-kaubanduse uuring, mille andmetel tellib kaheksa kümnest Eesti regulaarsest e-ostjast kaupu välismaistest veebipoodidest, mis on oluliselt kõrgem kui Euroopa keskmine tulemus.

Eesti e-kaubandus on jõudnud küpsusfaasi

Eesti ja Euroopa keskmiste erinevust ostusageduses aitab tema sõnul selgitada ka turu küpsus. „Eesti e-kaubandus on arenenud kiiresti ning jõudnud teatud mõttes küllastusfaasi, samal ajal kui mitmed Euroopa riigid on endiselt kasvufaasis. Eesti tarbija ei suurenda enam niivõrd ostude sagedust, vaid laiendab platvormide ja e-poodide valikut,“ ütles Treumuth.

Ta nendib, et Eesti turg on oluliselt väiksem kui näiteks Saksamaa, Ühendkuningriigi või Hispaania omad, kus suurem tarbijate hulk toob kaasa ka suurema ostumahu. “Eraldi võib välja tuua ka selle, et Eestis on füüsilised poed sageli väga kergesti ligipääsetavad ja hästi toimivad. „Poest läbi käimine“ võib olla kiirem ja mugavam kui paljudes Euroopa suurlinnades, kus vahemaad, liiklus ning parkimine muudavad e-kaubanduse ajavõidu mõttes atraktiivsemaks,” selgitas Treumuth.

Peamised mõjurid on inflatsioon ja majanduslik ebakindlus

Ekspertide hinnangul on praegune trend tõenäoliselt ajutine nähtus, mida mõjutavad inflatsioon ja majanduslik ebakindlus. „Üha enam võrreldakse hindu, planeeritakse oste ja oodatakse kampaaniaperioode,“ sõnas Treumuth.

Seda, et hind on muutunud üha olulisemaks teguriks, kinnitas ka e-kaubanduse uuring, milles selgus, et enam kui kahe kolmandiku Eesti regulaarsete e-ostjate jaoks on hind ostuotsuste tegemisel üks olulisemaid tegureid. 

„Enam kui pooled regulaarsed Eesti e-ostjad ootavad suuri ostupühasid nagu Must reede, E-smaspäev või hooajalisi allahindlusi ostude tegemiseks. Kaupmehed peavad kohanema tarbijate tänaste eelistuste ja ootustega ning veenduma, et võimalusel oleks poes ka sooduspakkumisi.  Toote ja teenuse kirjeldused peaksid olema võimalikult selged ja näitama hinna kõrval ka nende olulisi omadusi. Usutavasti tarbijakindlus kasvab ja Eesti e-ostja märkab hinnasildi kõrval käesoleval aastal rohkem ka sisu,“ selgitas Kivimurd.