Üha enam Eesti väike- ja keskmise suurusega ettevõtjaid näevad roheinvesteeringu motiivina konkurentsieelist
SEB väike- ja keskmise suurusega ettevõtjate (VKE) uuringust selgub, et Eesti ettevõtjad on üha enam seisukohal, et keskkonnateemad ei tähenda ainult riske ja kulusid, vaid ka uusi võimalusi oma konkurentsivõime tõstmiseks. Läti ja Leedu ettevõtjate puhul prevaleerib peamise motiivina jätkuvalt võimalus saada kaasnevaid riiklikke toetusi. Riiklikud toetused on roheinvesteeringute peamiseks motiiviks 59% Läti, 70% Leedu ja 44% Eesti ettevõtjate jaoks.
„Uuring tõi välja, et VKEd soovivad enim investeerida automatiseerimisse. See on paljude ettevõtete jaoks võimalus suurendada efektiivsust, vähendada sõltuvust tööjõu-kitsikusest ja alandada tööjõukulusid. Teine oluline investeerimisvaldkond on digitaliseerimine, mis kannab suuresti sedasama eesmärki, aga võimaldab tihti parandada ka kliendikogemust. Tegelikult aitavad nii automatiseerimine kui digitaliseerimine kaasa ka rohe-eesmärkide saavutamisele, ehkki paljud VKEd seda sellisena veel ei teadvusta või tähtsusta,“ rääkis SEB jaepanganduse juht Ainar Leppäenen.
Eestlased (62%) leiavad, et investeeringud jätkusuutlikkusse võivad suurendada konkurentsieelist, läti ettevõtjatest näevad seda pisut üle poole (53%) ja leedu ettevõtjatest pisut alla poole (44%). Ettevõtte süsiniku jalajälje vähendamiseks ja üldse keskkonna hüvanguks oleks valmis investeerima 22% leedu, 19% eesti ja 14% läti ettevõtjatest.
Roheinvesteeringu objektina pakuvad kahele kolmandikule Baltikumi ettevõtjatest huvi päiksepaneelid. Pea pooled Leedu (45%) ja kolmandik (32%) Läti ettevõtjatest, kuid vaid viiendik (18%) Eesti ettevõtjatest tunnevad huvi elektriautode vastu. Keskmiselt viiendik iga riigi vastajatest kaaluks investeerimist soojuspumpadesse ja vähem kui viiendik elektriautode laadimisjaamadesse. „Võib arvata, et VKE-de huvi kasvaks kohe, kui rakenduksid laiemad riiklikud ’nügimismehhanismid’, mis motiveeriksid ettevõtjaid eelistama investeeringuid keskkonnasõbralikumatesse lahendustesse. Seda näitab hästi teiste riikide kogemus ja see kiirendab kindlasti otsuste tegemist,“ kommenteeris Leppänen.
Oma otsese tegevuse CO2 jalajälge mõõdab 10% Läti, 8% Leedu ja 7% Eesti uuringus osalenud ettevõtetest. Umbes kolmandik tahaks seda teha, aga hetkel pole selleks piisavalt teadmisi ja ressursse. Keskmiselt 40% arvavad, et see ei ole vajalik. Küsimuses, kas roheinvesteeringud mõjutavad äritulemusi, jagunevad arvamused enam-vähem võrdselt „jah“, „ei“ ja „ei tea“ vahel.
„Rohelised laenud on projektidele, mille eesmärk on süsinikujalajälje vähendamine või jätkusuutlikumad tootmisprotsessid - on järjest olulisemad ja üha kättesaadavamad ka väiksematele ettevõtetele. Pigem tasuks roheinvesteeringutele mõelda juba täna, sest tulevikus muutub juurdepääs rahastusele nende jaoks, kes kekkkonnateemadega ei tegele, aina piiratumaks,“ ütles Tatjana Vakulenko, SEB jätkusuutliku panganduse juht.
„SEB-s oleme eesmärgiks seadnud, et igale meie tootele on olemas ka roheline alternatiiv, andes ettevõtetele võimaluse liikuda jätkusuutlikuma tuleviku suunas. Nii on näiteks ettevõtetel võimalus kasutada rohelist liisingut elektri- ja hübriidautode ostmisel või rohelist mikrolaenu päikesepaneelide ja autolaadimis jaamade soetamisel“ lisas Vakulenko.
