Tugev lõpp heitlikule aastale

Pulliturgu ei suutnud 2025. aastal murda ka president Trumpi kevadised vallatused tollimääradega. Hoolimata veebruari-märtsi -20% korrektsioonist, lõpetasid aktsiaturud detsembri aasta arvestuses kindlalt plusspoolel. 2025. aasta tõestas taaskord, et poliitikud võivad maksumääradega mängida, kuid lõppkokkuvõttes loevad ettevõtete tulemused. Ja tulemused ületasid investorite ootusi. Kui veel aasta alguses ringlesid ootused majanduskasvu pidurdumisest ja isegi majanduslangusest, siis aasta edenedes osutusid need ennustused ekslikeks.

S&P500 indeks ei tootnud palju rohkem kui pangahoius

S&P500 indeksi +17,86% aastane tõus tundub muljetavaldav, kuid eurodesse tõlkides jäi sellest alles kõigest +3,93%. Dollari üle 10% suurune langus euro suhtes tuletas investoritele meelde, mis on valuutarisk. Maailma indeksitest moodustab USA dollari risk umbes 70% ja seega on see üks olulisemaid mõjutegureid iga Eesti pensionikoguja jaoks. Euroopa aktsiad, kus Eesti investorite jaoks otsest valuutariski ei ole, tõusid aastaga keskmiselt üle +17% ja Euroopa pankade aktsiad koguni +90%. Euroopas ei juhtunud midagi erakorraliselt positiivset, kuid aastaid peksupoisi rollis olnud Euroopa aktsiatele piisas ka väljavaadete õhkõrnast paranemisest. Kui enamike maailma investorite raha on Nvidia aktsias, siis pole ju lihtne kõrvalt vaadata, kuidas Euroopa pankade ja kaitsetööstuse aktsiad näitavad Nasdaqi tehnoloogiastaaridele tagatulesid.

Euroopa kaitsetööstuse aktsiad ja eriti Rheinmetall tõusid aastaga tublisti, kuid viimases kvartalis anti osa tõusust tagasi. Kaitsetööstus ei ole investorite vaatest lihtne sektor – lepingud on pikaajalised ja jäigad, tellijateks on riigid, mis toob mängu poliitilise riski. NATO riikide lubadus viia kaitsekulutused kaugemas tulevikus tasemele 5% sisemajanduse kogutoodangust on kaitsetööstuse jaoks suur raha – iseasi, palju sellest läheb Ameerikasse ja palju jääb Euroopasse. Arvestades Atlandi-üleseid pingeid soovivad Euroopa valitsused ilmselt kodumaise tööstuse osakaalu suurendada. SEB pensionifondid aitasid möödunud aastal läbi Leedu riikliku investeerimisettevõtte VIK võlakirjade rahastada Rheinmetalli laskemoonatehase rajamist Leetu.

Rohkem Euroopat ja väiksemaid ettevõtteid

SEB aktiivselt juhitavates pensionifondides tegime 2025. aastal mitmeid muutusi.

Sealhulgas tegime vähem investeeringuid:

• USA aktsiatesse,
• tehnoloogiasektorisse,
• suurettevõtetesse.

Rohkem investeeringuid:

• Euroopasse,
• tööstusettevõtetesse,
• väike- ja keskmistesse ettevõtetesse.

Valik aasta jooksul tehtud uutest investeeringutest:

• väärtusettevõtete (value) aktsiad,
• Fair Oaks Mezzanine Opportunities võlakirjafond,
• kaitsetööstuse rahastamise võlakirjad,
• Euroopa pankade aktsiad,
• maailma juhtivate fondivalitsejate Morgan Stanley, T Rowe Price, Montrusco Bolton aktiivselt juhitud aktsiafondid,
• LHV, Artea, Citadele ja Luminor pankade võlakirjad,
• USA väikeettevõtete aktsiad,
• Hispaania valitsusvõlakirjad,
• UBS Euroopa võlakirjafond,
• INVL II Balti erakapitalifond.

Tihe rebimine indeksite ja aktiivselt juhitavate fondide vahel

Aasta kokkuvõttes kuulusid tootluste esikohad SEB indeksfondidele, kuid üsna sarnase tulemuse tegid ka aktiivselt juhitavad kõrge riskikategooria pensionifondid.

Ehkki aastatulemused olid kõrge riskikategooria, aktsiatesse investeerivate pensionifondide võrdluses üsna sarnased, on aktiivsete ja passiivsete fondide portfellides mitmeid erinevusi nii aktsiaosakaalu kui regionaalsete osakaalude lõikes. Aasta lõpu seisuga oli meie aktiivselt juhitava SEB pensionifond 18+ portfellis erinevalt indeksfondidest näiteks:

• börsil mittekaubeldavad atraktiivse tootlusootusega kasvu- ja iduettevõtete aktsiad nii Eestis kui mujal maailmas;
• Baltikumi ettevõtete aktsiad, mis indeksfondide jaoks liiga väikesed ja lisaks ka mõned Baltikumi ettevõtte võlakirjad;
• kinnisvara ja taristuinvesteeringud, mis pakuvad aktsiatega sarnast tootlust ning hajutavad riske;
• suurte rahvusvaheliste fondivalitsejate poolt hallatud aktsiafondid, mis otsivaid parimaid kasvuaktsiaid;
• erinevad teemainvesteeringuid näiteks väikeettevõtetesse, väärtusaktsiatesse, Hiina tehnoloogiaettevõtetesse ja Euroopa pankadesse.

Samuti võimaldavad meie tingimused 18+ fondides kasutada piiratud ulatuses finantsvõimendust, mis võimaldab taktikaliselt viia aktsiaosakaalu üle 100% piiri. Seda võimalust me lõppenud aastal ka episoodiliselt kasutasime.

70 miljonit pensionikogujatele

Kokku teenisid SEB pensionifondid oma klientidele lõppenud 2025. aastal üle 70 miljoni euro (puhas)tulu. Kui pensionikogumise alguses tundub, et hoolimata fondide tugevatest tulemustest on pensionikonto seis endiselt väike, siis aastate möödudes võib koguja ühel hetkel avastada, et kogunenud on juba üllatavalt korralik summa. Selle põhjuseks on liitintressi maagia – pensionivara kasv võimendub kogumisperioodi teises pooles. Eestis on sellele kaasa aidanud ka muudatused seadusandluses, mis lubavad nüüd pensionifondidel teha kõrgema tootluspotentsiaaliga investeeringuid.

Endriko Võrklaev 
SEB Varahalduse fondijuht

SEB pensionifonde valitseb SEB Varahaldus. Eeltoodud teave on üksnes informatiivne ning seda ei tohi tõlgendada investeerimisalase nõustamise, soovituse ega pakkumisena. Iga investeerimisotsusega kaasneb risk. Enne lepingu sõlmimist palun tutvu pensionifondi prospekti ja põhiteabega ning vajaduse korral registreeru nõustamisele SEB kodulehel www.seb.ee.