Terase ja alumiiniumi hinnad jäävad ilmselt kõrgeteks ka edaspidi

Fossiilsete kütuste kasutamise vähendamine loob eeldused tööstuslike metallide hindade kõrgel püsimiseks või isegi kasvuks, kirjutab SEB oma kvartaalses investeerimisteemalises väljaandes Investment Outlook. SEB Eesti privaatpanganduse strateeg Peeter Koppel tegi teemast kokkuvõtte.  

Rohepööre on alles alanud, kuid fossiilsete kütuste kasutamise järkjärguline vähendamine on juba käimas. Kliimasõbralikum majandus ei tähenda siiski, et maailm saaks hakkama ilma erinevate mineraalideta, või et majandustegevusel ei oleks enam mingit keskkonnamõju. Vastupidi – rohepööre hoopis kasvatab SEB hinnangul nõudlust tööstuslike metallide järele. 

Paljud energiamahukad tööstusharud on sunnitud tegema rohepöörde käigus oma tegevuses suuri muudatusi. Selle tulemusel toimub maailma metallurgias paradigma muutus, millel on selgelt majanduslikud tagajärjed. Vaatamata ajalooliselt kõrgele kasumlikkusele nii metalli- kui ka mäetööstuses viitab tänane turuseis pigem investorite leigele huvile mainitud sektori vastu. Kui sektori kasumlikkus jääb ajaloolises perspektiivis kõrgeks – millele rohepööre ilmselt kaasa aitab –, võib olukord SEB hinnangul muutuda ning nii tööstuslikel metallidel kui nende tootjatel võivad parimad päevad olla alles ees. 

Alumiinium ja teras esirinnas

Rohepöörde edukaks toimumiseks peab majandus muutuma arusaadavalt energiatõhusamaks. Energiamahukus on majandusliku väärtuse loomise ja selleks vajamineva energia suhe. Üks efektiivne viis energiatõhususe parandamiseks on vähendada kõige energiamahukamate tegevuste, näiteks terase ja alumiiniumi tootmismahte. Terast toodetakse tohututes kogustes. Maailmas toodetakse igal aastal ligi 1,9 miljardit tonni, mis on ligikaudu kümme korda suurem kui kogu mitteväärismetallide tootmise maht. Teistest metallidest on alumiinium vaieldamatult suurim. Aastatoodang on suurem kui vase, tsingi, nikli, plii, titaani, koobalti ja liitiumi puhul kokku; lisaks on protsess väga energiamahukas.

Hiina viimase viisaastakuplaani üks eesmärkidest on vähendada majanduse energiamahukust aastatel 2021–2025 igal aastal 3% võrra. Hiina piirkondlikud ametiasutused ja tööstusettevõtted ning ka ülemaailmsed finantsturud on aga ilmselt üllatunud sellest, kuivõrd jõulisi pingutusi tehakse mainitud eesmärkide täitmiseks. 

Pärast seda, kui Hiina riiklik arengu- ja reformikomisjon kahtkümmet Hiina 30st piirkonnast ja provintsist oma eesmärkide täitmata jätmise eest avalikult häbistas, on energiamahukates tööstusharudes, näiteks alumiiniumi- ja terasetehastes, toimunud ulatuslikud sulgemised. Hiina peaks saavutama energiatõhususe eesmärgi 2021. aastal, kuigi pandeemia mõjutas tugevalt võrdlusaastat 2020. Järgnevatel aastatel peaks see vähendamine olema aga ajaliselt ühtlasemalt jaotatud. Sel aastal toimus kogu 2020. aastaga võrreldav muutus ja enamgi veel teisel poolaastal, sest 2021. aasta esimest poolaastat iseloomustas tugev pandeemiajärgsest taastumisest tingitud majanduskasv, mil metallide ja muude kaupade tootmine suurenes järsult.

Enam kui pool maailma terasest toodetakse Hiinas, seega on Hiina energia-, keskkonna- ja tootmispoliitika muutmise mõju dramaatiline. Augustis vähenes Hiina terasetoodang 12 protsenti. Sellest tulenevalt vähenes ülemaailmne toodang 1%, hoolimata kahekohalisest kasvust Euroopas, Põhja-Ameerikas, Aafrikas ja Lõuna-Ameerikas.

Energiapuudus tõukab samuti hindu ülespoole 

Kuid mitte ainult keskkonnapoliitika ja energiatõhususe parandamise ambitsioonid ei ole viimasel ajal terase ja alumiiniumi hindu jõuliselt kergitanud. Kõrvuti Hiina sulgemistega, mis on kavandatud ja väga teadlikult keskkonnapoliitikast ajendatud, tabas nii Hiinat kui ka paljusid teisi maailma piirkondi – sealhulgas Euroopat ja Brasiiliat – sel sügisel tõsine energiakriis. Seega on nad olnud sunnitud ajutiselt sulgema energiamahukaid tehaseid nii metallisektoris kui ka teistes tööstusharudes. Terase, alumiiniumi ja muude metallide tarnete vähenemine on aidanud kaasa hindade tõusule. Alumiiniumi hinnad on võrreldes eelmise aasta madalseisuga enam kui kahekordistunud ning on nüüd rekordtasemel. See tähendab äärmiselt head kasumlikkust tootjate jaoks, kellel on juurdepääs odavale energiale.

Muude tegurite samaks jäädes, aitab vähesem terasetootmine kaasa terase hinna tõusule, kuid tähendab samal ajal väiksemat nõudlust rauamaagi järele. See ongi toonud kaasa ebatavaliselt suure hinnavahe rauamaagi ja terase vahel. Kui söe- ja transpordihinnad ei oleks nii kõrged, oleks Euroopas tööstusharul praegu sõna otseses mõttes kuldne aeg. Odavnev sisend ja kallinev väljund oleks unistuste kombinatsioon. 

SEB hinnangul on kahjuks raske kindlaks teha, kuidas ja kus turg taas tasakaalu saavutab, kui energiakriis möödub. Terasetööstus on teatavasti tsükliline ja terase hinnad on hakanud rekordtasemelt langema. Kui Hiina jätkab oma majanduse energiamahukuse vähendamist ning vähendab jätkuvalt terase ja alumiiniumi tootmisvõimsust oma iga-aastase eesmärgi saavutamiseks, milleks on 3% tõhususe suurendamine, on mõju pakkumisele eelseisvatel aastatel veelgi suurem. SEB eeldab seega, et nende kahe metalli  hinnad jäävad ajaloolises mõistes kõrgeks ka 2022. ja 2023. aastal. SEB Eesti privaatpanganduse strateegi Peeter Koppeli hinnangul on oluline ka mõista, et rohepööre tähendab nii energiakandjate kui tööstuslike metallide kontekstis täiendavat nõudlust, samas kui pakkumisega on probleeme ning seega on Koppeli hinnangul toormed leidnud oma kindla koha veidigi strateegilisema vaatega investori portfellis. 
 

Rohkem infot: 

Katre Kärner
kommunikatsioonijuht
SEB Pank
Telefon +372 5560 9962  
katre.karner@seb.ee