Suunamuutus rahapoliitikas võib tuua tõusulaine
Globaalsed aktsiaindeksid liikusid mais suhteliselt kitsas vahemikus. Enim kõneainet pakkusid USA võlalimiidi vaidlused ja tehisintellekti ehk tehisaru arenguga seotud tehnoloogiaaktsiate hinnaralli. Paljud majandusnäitajad viitavad endiselt sellele, et lääneriikide sügava majanduslanguse tõenäosus on pigem väike. Kui keskpangad ei lähe inflatsiooni ohjeldamise käigus rahapoliitika karmistamisega liiale ja lõpetavad finantssüsteemis likviidsuse vähendamise, siis võivad tekkida head eeldused edasiseks aktsiaturgude tõusuks.
Turge kergitab väike arv megafirmasid. Laiapõhjaliste aktsiaindeksite kasv aasta algusest on paraku olnud väga kontsentreeritud: tõusu veab üpris kesine hulk juhtivaid tehnoloogiafirmasid, millel on mõni tehnoloogiline eelis või tugev finantsseis. Mingis ulatuses võib suurte tehnoloogiaaktsiate populaarsuse taga näha ka vajadust otsida kaitset võimaliku majanduslanguse puhuks, kuid viimastel kuudel mängib oma rolli ka tehisaru ümber puhkenud eufooria. Sama muster jätkus mais, mil tehnoloogiasektori aktsiad kerkisid ligi kümnendiku, samas kui paljude muude sektorite aktsiad hoopis langesid. Kui aga keskpangad peaksid nüüd võtma jala piduripedaalilt ja lõpetama piirava rahapoliitika rakendamise, siis võib sellele aktsiaturgudel järgneda juba laiapõhjalisem tõusulaine.
Makronäitajad viitavad kasvule. Aktsiaturgude edasiseks tõusuks pakub tuge paljukardetud majanduslangust kinnitavate tõendite senine puudumine. Tootmisega seotud majandussektorid maadlevad endiselt probleemidega, mis tulenevad liigsest tootmisvõimsusest ja suurtest varudest, kuid laiemad majandusnäitajad ja ettevõtete head kvartalitulemused maalivad globaalsest majandusest kergelt positiivse tervikpildi. Tööturg püsib üllatavalt tugev ja majapidamiste finantsseis rahuldav. Lisaks sellele on pandeemiast ja Ukraina sõjast tingitud tarneahelate šokid suuresti lahendatud, mis loob võimaluse saada inflatsioon kontrolli alla ilma suuremat majanduslangust põhjustamata.
Tehisaru positiivsed mõjud on reaalsed. Järjest enam on päevakorda kerkinud tehisaru arendamisega kaasnevad mõjud, mis võivad soodustada majanduskasvu ja alandada inflatsiooni. Mitmed analüütikud on prognoosinud, et tehisaru võimaldab vähendada tööjõuvajadust sarnasel määral, nagu see on olnud varasemate tehnoloogiliste läbimurrete korral. Teatud ulatuses võrreldakse tehisaru arengut isegi arvutite ja infotehnoloogia plahvatusliku kasvuga, aga seekordne kasv on suunatud eeskätt häid teadmisi nõudvate tööde kiirendamisele või asendamisele. Sellest protsessist loodetakse saada täiesti reaalset ja tuntavat tootlikkuse kasvu. Esmased hinnangud tehisaru potentsiaalsete mõjude kohta on alljärgnevad: a) kiirem majanduskasv on võimalik ilma kõrgema inflatsioonita; b) tehisaru ulatuslik rakendamine ilma kiiremat majanduskasvu taotlemata võib suurendada tööpuudust ja sotsiaalset ebastabiilsust; c) tehnoloogiaaktsiate hinnad võivad reaalintresside suhtes tõusta ajutiselt liiga kõrgele.
Likviidsuse vähenemine on üks peamisi riske. Keskpankade kerkivad intressimäärad ja rahapakkumise vähendamine põhjustavad finantssüsteemis endiselt pingeid, mistõttu ei saa välistada veel mõne panga raskustesse sattumist. Pankade krediiditingimused on üldiselt halvenenud ja laenukasv pidurdunud, kuid viimasel paaril kuul on keskpankade pakutav lisalikviidsus hoidnud sektorit suurematest probleemidest. Samas plaanivad nii USA kui ka Euroopa keskpank jätkata pangandussüsteemis likviidsuse piiramist. Lisaks asub USA pärast võlalimiidi eemaldamist taastama riigikassa reservi, emiteerides suures mahus võlakirju ja tõmmates sellega omakorda finantssüsteemis likviidsust koomale. Sellises olukorras võib vaid ühe suurema panga maksejõuetuks muutumine põhjustada tõsise krediidikriisi. Praegu ennustavad turud sellist keskpankade rahapoliitika jätkumist, mis kasvatab finantssektori pingeid ja võib lõpuks põhjustada mõne n-ö õnnetuse.
Kas keskpangad pingutavad üle? Kuigi Föderaalreserv on vihjanud, et intressimäärade tõstmises võetakse nüüd paus, eeldavad prognoosid veel vähemalt ühte intressikergitamist enne käesoleva intressitõusu tsükli tippu. Ärikinnisvara kahanenud hinnad võivad tähendada uusi raskusi USA regionaalpankadele, eriti kui Föderaalreserv jätkab süsteemis likviidsuse vähendamist. USA võlalimiidi kokkuleppele järgnev riigikassa reservi taastamine suurendab omakorda pankadega seotud riske. Pingeid lisab ka plaanitav USA pankadele esitatavate kapitalinõuete karmistamine. Euroopa keskpangalt oodatakse lähikuudel samuti intressimäära edasist kergitamist ning lisaks plaanib keskpank vähendada pankadele jagatud likviidsuslaenude mahtu ja lõpetada pankade võlakirjade ostmise. Sellised tegevused tähendavad Euroopa pankade laenutingimuste edasist halvenemist ja tugevamat survet ärikinnisvara hindadele. Olukorras, kus ettevaatavad indikaatorid ennustavad inflatsiooni peatset alanemist ja tootmissektor on languses, kaasnevad keskpankade oodatavate sammudega ebamugavad riskid majanduse stabiilsusele.
Suunamuutus rahapoliitikas võib tuua tõusulaine. Finantssüsteemi likviidsuse vähenemise seisukohalt kujunevad järgmised paar kuud tõenäoliselt pingeliseks. Kui sel perioodil suudetakse kriiside teket vältida ja keskpangad lõpetavad rahapoliitika karmistamise, siis luuakse paremad võimalused majanduse pehme maandumise tarvis ning uus kasvutsükkel võiks alata juba järgmise aasta esimeses pooles. Sellise stsenaariumi kasvav tõenäosus tähendaks aktsiaturgudel praegusega võrreldes palju laiapõhjalisemat kasvutrendi, mida juhiks tsüklilised majandussektorid. Turgude tõusu toetaks sel juhul nii firmade kasumiootuse kasv kui ka aktsiate osakaalu kergitamine investorite paigutustes. Kui turud veelgi enam hindavad sisse tehisaru soodsat pikaajalist mõju kasumitele ja majandusele, siis võib jätkuda ka tehnoloogiaaktsiate tõus – hoolimata nende kõrgetest turukordajatest. Samas tuleb arvestada ka võimalike riskistsenaariumitega ja asjaoluga, et majanduse pehme maandumine ei ole veel kindel.
Sander Danil
SEB privaatpanganduse strateeg
