SEB-l õnnestus 2025. aastal peatada üle poole kõigist pettustest
SEB turbekeskuse juhi Kätlin Kuke sõnul võis läinud aasta keskel prognoosida, et pettused teevad Eestis rekordi ja nii kahjuks läks. Politsei- ja Piirivalveameti statistika kohaselt oli kahjusummade kogumaht läinud aastal üle 29 miljoni euro. SEB-s langes mullu pettuse ohvriks 15% vähem kliente kui aasta varem, mis on tõhusamaks muutunud monitooringusüsteemi tulemus. Kõige levinumad olid telefonipettused, mille tõttu kandsid varasemast suuremat kahju juriidilised isikud.
„Tuleb rõhutada, et jõudsalt on kasvanud summad, mida suudetakse kurjategijate küüsist päästa. Aktiivselt tehingute seiresse panustanud SEB-l õnnestus mullu peatada üle poole kõigist pettustest. See oli raha, mis oli reaalselt minemas kurjategijate kätte. Tänu uuendatud süsteemidele paranes pettuste tõrje tõhusus SEB-s kaks korda,“ ütles Kukk.
SEB alustas kaks aastat tagasi koostööd ettevõttega Feedzai, mis on maailma üks väljapaistvamaid finantskuritegevuse võitlemisega lahenduste pakkujaid. Tänu koostööle suudab SEB üha efektiivsemalt pettusi ennetada. „Mullu langes SEB kliente pettuse ohvriks 15% vähem kui 2024. aastal, kuigi kaotatud raha maht tõusis 10%, mis on peamiselt põhjustatud juriidiliste isikute kontodele juurdepääsust ning eraisikute puhul sularaha skeemidest. Kindlasti on meil veel arenguruumi, kuid SEB panustab pettuste tõrjesse tõhusalt ja igapäevaselt,“ märkis Kukk.
Eestikeelsed petukõned püüdsid enim ohvreid
Kaasaja tehnilise arenguga on küberkuritegevus saanud number üks ohuks, mis rajaneb pettuste puhul umbes kümnekonnale skeemile. „Kõige suuremat kahju tegi mullu ja teeb seda ilmselt käesoleval aastal andmepüük telefonikõnede teel. SEB andmetel moodustas lausa 53% kogu tuvastatud kahjudest nimelt telefonipettus. Säärast ühe pettusetüübi väga tugevat ülekaalu pole eelnevatel aastatel olnud,“ rõhutas Kukk.
Mis aga võib olla säärase tõusu taga? 2025 tõi skeemi väga arvestatava muutuse, nimelt hakkasid petukõned olema puhtas eesti keeles. Kui seni tehti valdavalt venekeelseid petukõnesid, siis nüüd saadakse konksu otsa ka need, kes vene keelt ei oska. Kurjategijate taktikaks on tugev inimeste manipuleerimine hirmutamise ja lausvalega. Siinjuures oli ja on tugevaks ennetuslikuks indikaatoriks ka see, kui palju on inimesed kursis riigis toimuvaga ja sellega, kuidas meil ühiskonnas asjaajamine käib. Kas politsei päriselt helistab või teeb videokõne WhatsAppi kaudu? Kas elektriarvesti vahetusega tegeleb korteriühistu või sina ise?
Eraisiku lõksu meelitamine avab firma rahakassa
Kuke sõnul murdsid telefonipettused end tugevalt ka ettevõtete kahjusummadesse. Eraisikust ohvri kaudu saadi sageli juurdepääs temaga seotud ettevõtete internetipankadesse. „SEB andmetel moodustasid telefonipettused juriidiliste isikutest ohvrite kogumahust lausa 42% juhtumitest ja kahjudest 73%. See on miski, mida varem pole sel määral esinenud. Telefonipettustes oli keskmine kahjusumma eraisikutel 7 100 eurot ja juriidilisest isikust ohvritel kordades suurem, keskmiselt 42 000 eurot.“
Ettevõtete kontodel on valdavalt rohkem raha kui eraisikutel ning pettusi soodustab see, kui juriidilised isikud ei kasuta internetipangas piiranguid, mis aitavad kuritarvitusi minimeerida. Piirangute seadmine on ennetav meede sääraste kahjude vältimiseks.
Telefonipettuste vaates näitas tõusunumbrit ka sularaha osakaalu tõus petuskeemides. See on ka üks viis, mida petturid aina tugevamalt proovivad kasutada, kui raha ohvrilt pole võimalik kätte saada ülekannete või kaarditehingute kaudu. Siis tuleb kaardile ja PIN-koodile enamasti koju järgi „kuller“, kes erinevate legendidega põhjendades kaardi enda kätte saab. Samuti sunnitakse ohvrit viima sularaha või pangakaarti koos PIN-iga pakiautomaati. Siin kasutatakse valdavalt kohalike noori, kes „kullerit“ etendavad, et hõlptulu teenida. Töö lihtne – mine too kaart, võta maksimaalses summas välja sularaha ning anna raha üle rahakogujale, kes on juba skeemis järgmine lüli.
Kuidas läheb SEB 2026. aastale vastu?
SEB jätkab pettuste ennetamisel väga tugeva fookuse hoidmist ja lisainvesteeringute tegemist tehnoloogiasse, mille eesmärk on sisuliselt igapäevaselt muutuvas pettuste valdkonnas oma kliente paremini kaitsta. Näeme, et regulatiivne maastik on samuti muutumas, mistõttu tähelepanu hoidmine teemal ja muutustele kiire reageerimine on edu võti. Siiski on tehnoloogilise kaitseliini kõrval olulisim roll pettuste ennetamisel meist igaühel, olles petturi jaoks esmaseks kontaktiks.
„Peamine soovitus 2026. aastaks on, et kõik sissetulevad kõned lõpeta koheselt, kui küsitakse Smart-ID ja Mobiil-ID kinnituskoode või kaardiandmeid. Nii jääb pettus toimumata,“ rõhutas Kukk.
Lisainfo:
Maarja Lumiste
kommunikatsioonijuht
erakliendi valdkond
SEB Pank
Telefon +372 56631925
Tornimäe 2, 15010 Tallinn
Maarja.lumiste@seb.ee
www.seb.ee
