SEB: aasta algus on tänavu kodulaenuturul mullusest aktiivsem

Eesti Panga teatel kasvas märtsis pankade eluasemelaenuportfell mullusega võrreldes üle 10 protsendi ja eluasemelaene väljastati veerandi võrra rohkem kui aasta varem. SEB andmetel on tänavune kodulaenuturg vaatamata kõikuvale euriborile tugevam kui möödunud aasta alguses, mis viitab kasvavale tarbijakindlustundele. Ka keskmine kodulaenu summa kasvab. Peamiselt ostetakse kortereid järelturul ja uute korteri müük on jätkuvalt tagasihoidlik.

SEB eraklientide divisjoni juhi Sille Hallangu sõnul on kevad on kinnisvaraturul tavapäraselt kõige aktiivsem periood ning trend jätkub ka tänavu.  

„Kevadine kinnisvaraturg on mõõdik, mis näitab, milline on ostjate kindlustunne ja ostujõud, et soetada kinnisvara ja võtta selleks laenu. Stabiilses majanduskeskkonnas kandub see üle ka sügisesse, kuid kui toimub erakorralisi sündmuseid näiteks muutused intressikeskkonnas või muud laenuvõtmiseks ebasoodsad olukorrad, siis võib olukord turul kiirelt muutuda,“ lausus Hallang. Ta lisas, et ka kõikuv euribor ei ole kujunenud koduostjate jaoks määravaks takistuseks, sest ostuotsusel on peamiseks teguriks kinnisvara hind.

Eesti Panga teatel oli eluasemelaenu keskmine intressimarginaal märtsis kümne aasta kõige madalamal tasemel ehk 1,4 protsenti. „Pankade vahel valitsev tihe konkurents peegeldub soodsates laenutingimustes, mis motiveerib koduostjaid,“ märkis Hallang.  

SEB panga keskmine kodulaenu summa oli selle aasta I kvartalis 148 000 eurot. Aasta tagasi I kvartalis, ehk eelmisel kevadel oli see 132 000 eurot ehk kasv on olnud 12  protsenti. Ka laenumahud on aastases võrdluses SEB-s kasvanud.

Selle aasta alguses jõustunud tulumaksumuudatuse ehk maksuküüru kaotamine jätab keskmist palka saavale inimesele 150 eurot kuus rohkem kätte. See toetab kinnisvaraturu aktiivsust eelkõige suurema ostujulguse kaudu, sest jätab pere eelarvesse veidi rohkem hingamisruumi.

Vanemate korterite hinnad kasvavad aeglasemalt

Viimase nelja aastaga on Tallinna uusarenduste hinnad kasvanud ligi 47 protsenti. Samal ajal on järelturu korterite hinnakasv olnud oluliselt väiksem — ligikaudu 28 protsenti. See on loonud kahe turu vahele märkimisväärsed hinnakäärid ning peegeldub ka ostjate eelistustes.

„Hinnavahe on andnud järelturu korteritele rohkem kasvuruumi. Ostjate jaoks on järelturg muutunud atraktiivsemaks ning müüjate positsioon on hakanud tugevnema, eriti hea asukoha ja kvaliteediga korterite puhul,“ selgitas Hallang.

Tema sõnul on uusarendustes hinnatõusu potentsiaal märksa piiratum, kuna ostjate hinnataluvusel on selge ülempiir. „Kuigi laenuturul on keskmised laenusummad kasvus ja turg püsib aktiivne, võetakse üle 300 000-euroseid laene tagasihoidlikumalt. See peegeldub ka Tallinna uusarenduste müügis, mis on viimaste aastate madalaimal tasemel,“ lisas Hallang.

Lisainfo:

Maarja Lumiste
kommunikatsioonijuht
erakliendi valdkond
SEB Pank

Telefon +372 56631925  
Tornimäe 2, 15010 Tallinn
Maarja.lumiste@seb.ee
www.seb.ee