Rohepööre hakkab muutma põllumajandusettevõtete ärimudeleid

Võrreldes Euroopa teiste põllumeestega majandavad Eesti tootjad juba täna vastutustundlikult ja keskkonnasäästlikult. Euroopa Liidu kliimapakett ja kestliku rahastuse eesmärgid hakkavad siiski mõjutama ka Eesti põllumajandustootjaid.

Euroopa Komisjoni andmetel on Euroopas vaid paar riiki, kus müüakse sama vähe taimekaitsevahendeid kui Eestis (0,6 kg hektari kohta). Samasugune pilt avaneb väetiste puhul, mida Eesti põldudele laotatakse 95 kg hektari kohta. Vähem kasutatakse väetisi vaid Soomes ja Rumeenias. Seega on Eesti  väetisetarve pea kaks korda ja taimekaitsevahendite kasutus üle kolme korra väiksem kui Euroopas keskmiselt. Paistame silma maheda põllumajandusmaa suure osakaaluga: kui meil ulatub see 22%-ni, siis Euroopas keskmiselt on see näitaja 8%. 

Euroopa Liidu kliimapaketi „Fit for 55“ eesmärk on vähendada 2030. aastaks  kasvuhoonegaaside (KHG) heitkoguseid 55%. Põllumajanduse kliima- ja keskkonnamõju avaldub eelkõige läbi KHG emissiooni, veereostuse, sünteetiliste pestitsiidide ja väetiste kasutamise ning mullaviljakuse ja elurikkuse vähenemise. EL-i 27 liikmesriigi ning Ühendkuningriigi põllumajanduse heide on üle 400 mln t CO2 aastas, moodustades 12% Euroopa KHG koguheitest. Eestis, Lätis ja Leedus moodustab põllumajandussektor vastavalt 11%, 19% ja 29% nende riikide koguheitest (allikas: Euroopa Keskkonnaagentuur). 

Aastate 2023-2027 uus ühine põllumajanduspoliitika (ÜPP) on veelgi tugevamalt seotud Euroopa rohelise kokkuleppe ja kestliku arengu eesmärkidega, suunates 40% eelarvest kliima- ja elurikkuse eesmärkide saavutamisse. Euroopa Komisjon leiab, et põllumajandussektori keskkonnamõju ja heidet ei saa täielikult vältida, ent keskkonnaeesmärkide saavutamiseks tuleb senisest jõulisemalt investeeringuid suunata keskkonnasäästlikkesse majandustegevustesse. 

Kliimapaketiga käib kaasas kestliku rahastuse taksonoomia, mis hõlmab kõiki majandussektoreid, mitte ainult põllumajandust. Selle alusel saab erinevaid majandustegevusi lugeda tõendatult keskkonnasäästlikuks, vältides seejuures rohepesu. Lisaks kestliku rahastuse raamistikule motiveeritakse põllumajandustootjaid rakendama kliimasõbralikke majandamispraktikaid, mis suurendavad süsiniku sidumist mulda ning võimaldavad seeläbi osaleda vabatahtlikus süsinikukaubanduses, andes ettevõtetele täiendavat sissetulekut.

Jätkusuutliku majandamise aruandlus
Seoses rohepöörde ja kestlike investeeringutega vajavad finantsturud juurdepääsu ettevõtete keskkonna-, sotsiaal- ja juhtimisalasele (ingl k ESG ehk environment-social-governance) teabele, mis oleks usaldusväärne, asjakohane ja võrreldav. Põhjalikumad andmete avaldamise nõuded rakenduvad äriühingute kestlikkusaruandluse direktiivi (CSRD) kohaselt alates 2024. majandusaastast eelkõige suurettevõtetele, kuid hakkavad läbi tootmis- ja tarneahela mõjutama kaudselt ka väike- ja keskmise suurusega ettevõtjaid. Samuti hakkavad pangad seoses uute nõuetega finantssektorile küsima klientidelt ESG ehk jätkusuutlikkuse näitajaid, mis saavad osaks ettevõtte riskihindamisest investeerimisotsuste tegemise protsessides.

Rohepööre hakkab muutma ettevõtete ärimudeleid ning keskkonnaeesmärkide integreerimine oma äritegevusse, toodetesse ja teenustesse nõuab nii lisateadmisi kui ka -kapitali. SEB toetab oma kliente üleminekul kestlikule vähese CO2-heitega majandusele. Seejuures oleme klientidele toeks ettevõtte ESG alase riskihindamise, jätkusuutlikkuse nõustamise ja roheliste toodete pakkumisega. Ettevõtted, kes kaasavad jätkusuutlikkuse oma tegevusse ja äriotsustesse on pikas perspektiivis edukamad ja konkurentsivõimelisemad.

Esimese sammuna jätkusuutlikkuse teel soovitame ettevõttel analüüsida enda tegevusi ESG perspektiivist, keskendudes eraldi ettevõtte ärimudelile, juhtimisele, otseste tegevuste kliima- ja keskkonnamõjudele ning laiemalt tarneahela toimimisele ja muutuvale turunõudlusele. Seejärel soovitame eelnevast lähtuvalt kaardistada ettevõtte arenguvõimalused ja -eesmärgid, seada konkreetsed ESG mõõdikud ning hakata jälgima nende täitmist.

Eesmärk on eelkõige klientide jätkusuutlikkusalase teadlikkuse tõstmine ja vastutustundliku ettevõtluse toetamine, sõltumata sellest, kas ettevõte alles alustab oma jätkusuutlikkuse teekonda või on juba aastaid kestlikkuse põhimõtteid oma ärimudelis rakendanud.

Küsimused riskide mõjude hindamiseks

Valik põllumajandussektorile suunatud keskkonna-, sotsiaal- ja juhtimisalastest küsimustest, mis aitavad luua süsteemset ülevaadet ettevõtte ESG riskidest ja mõjudest. Sarnaseid küsimusi hakkab SEB valikuliselt oma äriklientidelt lisaks majandusnäitajatele küsima.

Ettevõtte juhtimine ja teadlikkus:

• Kas ettevõttes rakendatakse asjakohaseid keskkonna- ja tööohutuse juhtimissüsteeme?
• Kas kõik seadusest tulenevad keskkonnanõuded on täidetud?
• Kas ettevõte on teadlik tulevastest regulatiivsetest muudatustest ja nõuetest?
• Milline on ettevõtte juhtkonna ning töötajate keskkonna- ja jätkusuutlikkuse-alane teadlikkus?

Keskkonna- ja kliimamõjud:

• Kas ettevõtte tegevus vastab Hea põllumajandustava üldtunnustatud reeglistikule?
• Kliimamõju ja KHG heide: kui suur on ettevõtte ja toodete süsiniku jalajälg ja millised on heite vähendamise võimalused?

1. Fossiilenergia osakaalu vähendamine ja asendamine taastuvenergiaga, nt päiksepaneelide kasutamine, tööstuse heitsoojuse taaskasutamine.
2. Sõnnikukäitluses metaani kogumine, kohaliku biogaasijaama rajamine.
3. Turvasmuldade kuivendamise ja harimise vältimine. Püsirohumaade säilitamine.
4. Põlluharimispraktikate kaudu mulla süsinikusisalduse tõstmine ja seeläbi süsiniku krediidi teenimine.

• Millised on ettevõtte keskkonnamõjud ja negatiivsete mõjude vähendamise võimalused: veereostusohu vähendamise, mullaviljakuse säilitamine, elurikkuse hoidmise tegevused?

1. Mulla hoidmine taimkattega kaetult.
2. Mineraalväetiste ja sünteetiliste taimekaitsevahendite kasutuse optimeerimine, nt täppisviljelus.
3. Liblikõieliste kasvatamine.
4. Otsekülvisüsteemi kasutamine.

• Kas on võimalik juurutada ringmajandust ja tõhustada jäätmemajandust?
• Kas on võimalik vähendada pakendite kasutust või võtta kasutusele keskkonnahoidlikumad pakendid?

Sotsiaalne vastutus:

• Kas töötingimused on kooskõlas kohalike eeskirjade ja valdkonna tavadega ning töötajale on tagatud ohutu ja tervislik töökoht?
• Kas töötajaid koheldakse õiglaselt, vältides soolist, vanuselist või muus vormis diskrimineerimist?
• Milline on ettevõtte panus kohalikku kogukonda - töökohtade loomine ja säilitamine, kogukonna rahaline/mitterahaline toetamine?

Üleminekuriskid ja investeeringuvajadused:

• Millised on võimalikud tarneahelast tulenevad riskid, nt väetiste ja toorme kättesaadavus ning hinnamuutused?
• Kui hästi tuntakse kliente ja jälgitakse turunõudluse, sh tarbijaeelistuste muutuseid, nt suureneb väiksema kliima- ja keskkonnamõjuga toodete nõudlus, keskkonnamärgiste omandamise võimalused.
• Jätkusuutlikkuse eesmärkide saavutamise investeeringuvajadused?

Kaie Kriiska
SEB väike- ja keskmise suurusega ettevõtete jätkusuutlikkuse projektijuht