Pensionimaratoni vastutuulega etapp

Lõppenud aasta ei olnud enamikele investoritele kerge. Kuigi ka SEB pensionifondid jäid aasta kokkuvõttes miinuspoolele, suutsime siiski hoida langused väiksemad kui turuindeksitel keskmiselt. Kui aktsiaturgude tõusufaasis 2009–2021 triumfeerisid 100% aktsiates olevad indeksfondid, siis 2022. aasta tõi kaasa pöörde ja vaid mõne erandiga olid edukamad aktiivselt juhitavad fondid. Pensionikogumine on maraton ja ilmselt näeme veel mitmeid buume ja kriise. Korralike tulemuste saavutamiseks on ülioluline, et investeerimine oleks järjekindel, sest just langusperioodidel odavama hinnaga ostes pannakse alus tulevasele tootlusele.

Fondide tootluste võrdlemisel tasub tähele panna seda, kui suurt osa portfellist hinnatakse igapäevaselt turureaalsusesse ümber. Näiteks kinnisvarapositsioone hinnatakse ümber vaid kord aastas ja teatud võlakirju võimaldab seadus hoida eelmiste aastate n-ö „kõrgetel“ hinnatasemetel. Kui selliste investeeringute osakaal portfellis on märkimisväärne, jätab see mulje osaku liikumise stabiilsusest või võimaldab isegi miinustootluste näitamist vältida. SEB on investeeringute hinnastamisel konservatiivne ning me ei kasuta võlakirjade hinnastamisel metoodikat, mis jätab pensionikogujatele tegelikkusest parema mulje. Tänu sellele saab investor olla kindel, et tema igakuised maksed sisenevad SEB pensionifondidesse õiglasel hinnatasemel.

Jaanuaris kantakse pensionikogujate kontodele aastatel 2020–2021 peatatud riigipoolsete sissemaksete hüvitis ja SEB pensionikogujatele laekub üle 40 miljoni euro. Hüvitatakse ka viimase 2,5 aasta tootlus ja tänu tootluse hüvitamise soodsale arvutusmetoodikale saavad pensionikogujad hüvitiseks isegi rohkem, kui oleks fondis teeninud.

Aasta viimased kolm kuud aktsiaturgude tootlustes tervikuna midagi oluliselt ei muutnud

Oktoobris-novembris tegid maailma aktsiaturud küll ligi 10% suuruse tõusu, kuid detsembris anti saavutatu taas käest ning ka „jõuluralli“ jäi tulemata. Maailma võlakirjaturud tegid oktoobrist novembrini ligi 5% tõusu ning hoolimata detsembri nõrkusest jäid võlakirjad kvartali kokkuvõttes mõnevõrra plusspoolele. Maailmamajanduse väljavaated on endiselt ebakindlad, kuid inflatsioonirindel on märke hinnatõusu aeglustumisest või isegi peatumisest. Viimastel kuudel on võidukäiku teinud Euroopa ja arenevate turgude aktsiad, hästi on läinud ka nn kaitsvatel sektoritel, nagu esmatarbekaubad.

Turgude keskmisest on oluliselt rohkem langenud suurte tehnoloogiaettevõtete aktsiad. Lõppenud aasta viimastel kuudel kaotasid tehnoloogiasektori aktsiad keskmiselt umbes –5%, samal ajal kui näiteks Euroopa pangad on viimaste kuudega investoritele toonud ligi +30% tootlust. Nii oli lõppenud 2022. aasta justkui viimaste aastate peegelpilt, kus senised kaotajad on saanud võitjateks ja vastupidi.

SEB muudatused portfellides

Lisasime aktiivselt juhitud fondide portfellidesse Eesti riigi, LHV ja Šiaulių pankade võlakirju ning suurendasime Kagu-Eesti metsamaa positsioone läbi Birdeye metsafondi. Eesti riigi võlakirjadesse sisenesime tootlustasemelt 4%, LHV võlakirjadesse tootlustasemelt 8% ning Šiaulių võlakirjadesse tasemelt 6,67% aastas. Aktsiainvesteeringutes tegime taktikalisi muudatusi sektorite vahel, suurendades väärtusaktsiate, finantssektori ja arenevate turgude osakaalu. Säilitasime positsioonid tervishoiu ja esmatarbekaupade aktsiates. Ka üldises aktsiaosakaalus olime mõõdukalt aktiivsed, liikudes kõige riskantsemates fondides aktsiaosakaalus vahemikus 92%–105%.

SEB roheambitsioonid on jätkuvalt kõrgel ning meie alanud aasta eesmärk on saavutada vähemalt 75% jätkusuutlikkuse põhimõtteid arvestavate või keskkonnaalaseid ja sotsiaalseid omadusi arvestavate investeeringute tase kõigis aktiivselt juhitud SEB pensionifondides. Kolmanda samba SEB Kliimatuleviku Pensionifond Indeksi portfellis aga sihime 100% taset ehk olukorda, kus kõik investeeringud on läbinud jätkusuutlikkuse filtri. Praktikas tähendab see muuhulgas väiksemat fossiilse energia sektori osakaalu. Iga uue investeeringu tegemisel hindame ettevõtte või fondi keskkonnaalaseid ja juhtimisaspekte ning ohutegurite ilmnedes jätame investeeringu tegemata. Investorina püüame „nügida“ portfelliettevõtteid kestlikumate tegevuste suunas – esitades näiteks küsimusi ettevõtte juhtkonnale või hääletades üldkoosolekul.

Tulevik on kannatlike päralt

Viimaste aastate kriisid on investoritele õpetanud, et kriisi põhja ei tasu maha magada ja et kriisile järgneb kiire taastumine. 2015. aasta aktsiaturgude 25-protsendilise korrektsiooni eelne tipp ületati 1,5 aasta pärast. Koroonaviiruse kevade 33-protsendiline langus aga suudeti tõusuks pöörata juba kümne kuu möödudes. Ka praegu kostab siit ja sealt hääli, et aeg on ostupoolele asuda.

Kui 2015. ja 2020. aastatel olid keskpangad investoreid abistamas, siis nüüd on olukord teistsugune. Keskpankade otsustavus inflatsiooni kontrolli alla saamisel tähendab jätkuvaid intressitõuse või intressimäärade pikema aja vältel kõrgemal hoidmist. Ilmselt ei ole keskpangad huvitatud ka sellest, et investorid uute turutippude puhul hõiskaksid – on ju ka finantsvara väärtuse kasv inflatsiooniline. Siin küsime, kas meid võib ees oodata „kaotatud kümnend“? Aktsiaturgudel on varemgi olnud selliseid ajajärke, kus aktsiaturud liiguvad mitmeid aastaid külgsuunas. Näiteks võib tuua USA aktsiaturu aastatel 1965–1982 või Saksamaa aktsiaturu aastatel 2000–2013 ning kõige ekstreemsema näitena Jaapani aktsiaturu aastatel 1989–2022, kus tollast tippu pole suudetud tänini ületada. Loomulikult on need olukorrad erinevad, kuid peale võimsat aktsiate tõusutsüklit aastatel 2009–2021, ülimadalate intressimäärade perioodi lõppu ning ajaloolisest keskmisest kõrgemaks kerkinud väärtuskordajaid ei oleks selline seisak midagi imekspandavat. 

See ei tähenda loomulikult, et sellisel ajajärgul peaksid investorid tegevusetult istuma. Ka külgsuunas liikuva turu puhul on alati sektoreid ja investeerimisvõimalusi, mis toovad plussmärgiga tulemuse. Üheks sellistest on võlakirjad, kus on lõppenud nullintresside ajastu ja kus peale esialgsest intressimäärade tõusust tulenenud hinnalangust on väljavaated märksa paremad. See ei tähenda loomulikult kahekohalisi tootlusnumbreid, kuid võib-olla siiski rohkemat, kui pakuvad aktsia- või kinnisvaraturg. Samuti näeme paremaid väljavaateid Euroopas ja arenevatel turgudel. Kui viimases tõusutsüklis liikus investorite raha indeksitesse ja sealtkaudu USA ülisuurtesse tehnoloogiaettevõtetesse, siis ettepoole vaadates võib kapital liikuda Apple’ist, Teslast või Amazonist mujale.

Endriko Võrklaev
SEB Varahalduse fondijuht

Juhime tähelepanu, et eeltoodud teave on üksnes informatiivse iseloomuga ning seda ei tohi ühelgi juhul tõlgendada investeerimisalase nõustamise, investeerimissoovituse ega toote või teenuse pakkumisena ning ühtegi investeerimisotsust ei tohiks teha üksnes siin esitatud teabele tuginedes. Investeerimistoodete eelmiste perioodide tootlus ega senine tegevuse ajalugu ei tähenda lubadust ega viidet järgmiste perioodide tootluse või tegevuse eesmärkide täitmise kohta.

SEB pensionifonde valitseb SEB Varahaldus. Enne lepingu sõlmimist palun tutvu tingimuste ja pensionifondi prospektiga ning vajaduse korral registreeru nõustamisele SEB kodulehel www.seb.ee.
 

Lisainfo:

Maarja Kalamas
kommunikatsioonijuht
SEB Pank

mobiil +372 5304 5743
aadress Tornimäe 2, 15010 Tallinn
e-post maarja.kalamas@seb.ee