Pensionifondid taastusid hoolimata nõrgast dollarist
2. aprillil välja kuulutatud USA tollimaksud tõid finantsurgudele korraliku keerise, mida pole nähtud 2020. aasta koroonapandeemiast saati. Veebruari tippudest langesid aktsiaturud aprilli alguseks üle 20%. Praeguseks on aktsiaturud taastunud ning tollitariifide asemel on investorite fookuses ettevõtete tulemused ja USA majanduskasv. Investorid jäid kogu selle möllu kestel suhteliselt rahulikuks, sest eelmiste aastate korralikud tootlused olid loonud languste üleelamiseks teatava puhvri.
Poolaasta seisuga ja USA investorite vaatest on maailma aktsiaturud ligi 10% plussis. Atlandi ookeani Euroopa poolselt kaldalt vaadates oleme aga endiselt mõne protsendiga miinuses. Põhjuseks on nõrgenenud dollar, mis on europõhiste investorite jaoks Ameerika aktsiate väärtust üle 10% kahandanud. USA dollari nõrkuse taga on mitmed tegurid – tollimaksude määramatus, USA riigirahanduse nõrk väljavaade ning kapitali liikumine USA aktsiatest teistele turgudele. Ka USA Föderaalreservi juhi vahetus järgmisel aastal ei toeta dollarit – praegused juhikandidaadid on viidanud intressilangetuste vajadusele. Madalamad USA intressimäärad võrreldes teiste valuutadega ei toeta varade dollaris hoidmist. Samuti kardetakse Valge Maja suurenevat poliitilist survet USA keskpangale. Poliitikast sõltuv keskpank vähendab usaldust rahapoliitika ja valuuta vastu. Dollari nõrkuse peegeldusena rallisid kulla ja bitcoini hinnad.
Kui passiivsetes indeksfondides on dollaririsk muutumatu, siis aktiivselt juhitavates fondides on erinevaid võimalusi seda riski juhtida – investeerida Ameerika turule vähem või siis investeerida maandatud valuutariskiga. SEB fondides oleme kasutanud mõlemat võimalust – meie portfellides on näiteks kaetud valuutariskiga USA aktsiate ETF. Dollaririski maandamine pole siiski tasuta lõuna – hetkel maksab see umbes 2% aastas. Samuti tähendab dollaririski katmine ilma jäämist võimalikust lisatulust dollari kallinemise korral.
Hoolimata dollari nõrkusest tulid SEB pensionifondid märtsi-aprilli USA tollisegadusest kenasti läbi. Kõrgema riskiga pensionifondid on küll aasta algusest miinuspoolel, kuid madalama riskiga SEB pensionifond 65+ plussis. Kliendid, kes tõstsid selle aasta algusest teise samba sissemakseid, on saanud lisaraha investeerida ka turgude märtsi-aprilli madalseisus. Tänu eelmiste aastate tugevatele tootlustele on SEB fondide viimaste aastate koondtulemus endiselt korralikult plusspoolel. Hoolimata 2022-2023 ülikõrgest inflatsioonist, on SEB aktsiatesse investeerivad pensionifondid pikaajalise tootlusega endiselt edestamas ka inflatsiooni.
| Fondi nimi | Tootlus II kvartalis | Tootlus 2025 | Tootlus 12 kuud |
| SEB pensionifond 18+ | 2,97% | -3,77% | 3,41% |
| SEB kliimatuleviku pensionifond indeks (III sammas) | 2,78% | -3,33% | 4,17% |
| SEB III samba pensionifond 18+ | 2,78% | -4,07% | 2,84% |
| SEB pensionifond indeks | 2,69% | -4,08% | 4,01% |
| SEB pensionifond 55+ | 2,55% | -2,30% | 4,38% |
| SEB pensionifond 60+ | 1,83% | -0,45% | 5,01% |
| SEB III samba pensionifond 65+ | 1,56% | 0,13% | 4,88% |
| SEB pensionifond 65+ | 1,51% | 1,33% | 5,47% |
Tegemist on mineviku lühiajaliste tootlustega seisuga 30.06.2025. Pikemate ajavahemike tootlusi vaata SEB veebilehelt. Tuleviku tootlused võivad olla mineviku tootlustest madalamad või kõrgemad.
Euroopa uus tulemine
Kui aasta alguses särasid Euroopa aktsiad, siis aprillist juunini on see sära veidi tuhmunud ja USA aktsiad on asunud kaotatut tagasi tegema. SEB analüütikud näevad Euroopa aktsiates jätkuvat potentsiaali – asjad ei ole Euroopas tingimata väga hästi, kuid viimase 17 aasta mahajäämus USA turust on olnud äärmuslik. Alates 2008. aastast on USA S&P500 indeks eurodes mõõdetuna toonud investorile tulu +565% ehk keskmiselt 11,4% aastas. Samal ajal on MSCI Europe aktsiaindeks teeninud koos dividendidega kõigest +134% ehk keskmiselt +4,9% aastas. USA edulool on kahtlemata kaalukaid põhjusi – innovatsioon tehnoloogiasektoris, väiksem reguleeritus ja dünaamilisem demograafia. Kuid USA aktsiad on muutunud suhteliselt kallimaks ja sellele „populaarsele“ turule on koondunud palju kapitali. „Ebapopulaarsel“ Euroopal on siit märksa kergem positiivselt üllatada. Euroopa kaitsetööstuse investeerimisplaanid võivad käima tõmmata ka teised sektorid.
Suurendasime aktsiainvesteeringuid
Peale veebruari taktikalisi otsuseid vähendada aktsiariski ning eelistada aktiivselt juhitavates fondides kaitsvaid sektoreid, suurendasime aprillis aktsiainvesteeringute osakaalu ning müüsime kaitsvamad aktsiapositsioonid. See võimaldas SEB aktiivselt juhitavatel fondidel tulla turbulentsist läbi veidi paremini kui indeksfondidel. Viimaste aastate kokkuvõttes on siiski indeksfondidel endiselt märkimisväärne edumaa.
Uutest investeeringutest oleme viimastel kuudel lisanud Hispaania valitsusvõlakirju ning LHV ja Luminori võlakirju. Samuti oleme teinud lisainvesteeringuid iduettevõtetesse läbi Superangeli ja Schrödersi fondide. Peale edukaid investeeringute müüke oleme saanud tagasimakseid Efteni kinnisvarafondist ning BaltCapi börsiväliste ettevõtete fondist. Koos Euroopa aktsiate tagasitulekuga on sel aastal meie Eesti ja Balti suunalised investeeringud toonud aktiivselt juhitavatele fondidele mõõduka lisatulu.
Eeltoodud teave on üksnes informatiivne ning seda ei tohi tõlgendada investeerimisalase nõustamise, soovituse ega pakkumisena. Ühtegi investeerimisotsust ei tohiks teha üksnes siin esitatud teabele tuginedes. Investeerimistoodete eelmiste perioodide tootlus ega senine tegevuse ajalugu ei tähenda lubadust ega viidet järgmiste perioodide tootluse või tegevuse eesmärkide täitmise kohta.
SEB pensionifonde valitseb SEB Varahaldus. Enne lepingu sõlmimist palun tutvu pensionifondi prospekti ja põhiteabega ning vajaduse korral registreeru nõustamisele SEB kodulehel www.seb.ee.
Endriko Võrklaev
SEB Varahalduse fondijuht
