Mis siis ikkagi piirab naiste karjäärivõimalusi?
Juhtimise puhul ei ole esmatähtis, kas tegu on nais- või meesjuhiga, pigem on oluline see, millised oskused ja isikuomadused juhil on ning kas need vastavad juhtimisväljakutsetele, millega silmitsi seistakse. Mitmed uuringud näitavad, et naised on vähem ambitsioonikad ja enesekindlad kui mehed. Miks see nii on?
Milliseid juhte me vajame?
Väljakutsed, mis erinevate organisatsioonide ees seisavad on erinevad, kuid kindlasti on ka ühiseid jooni, nagu üha kiiremini muutuv ja keerukas väliskeskkond, jätkuvalt kiire tehnoloogia areng, läbi aegade kõrgeim töötajate voolavus, kaugtöö osakaalu suurenemine ning samal ajal nelja eri põlvkonna koostöötamine. Kuna juhtimisülesanded muutuvad üha mitmetahulisemaks, siis muutub üha keerukamaks ka juhtimine ise. Möödas on ajad, kui üks inimene (loe: juht) teadis vastuseid kõikidele küsimustele. Tänases olukorras saavutavad paremaid tulemusi need organisatsioonid, kus kasutatakse maksimaalselt ära töötajate kollektiivset tarkust ja oskusi.
Kui ajalooliselt on juhi tugevusteks peetud ja kõrgemalt hinnatud tulemustele orienteeritust, võistluslikkust ja võitluslikkust, sihi- ja otsusekindlust, siis nüüd on tekkinud üha suurem vajadus n-ö pehmete oskuste järele. Viimaste all pean silmas nii sotsiaalset ja emotsionaalset intelligentsust kui ka suuremat võimet teha koostööd, et lahendada võimalikke kriise või keerukast väliskeskkonnast tulenevaid väljakutseid.
Just neid pehmemaid omadusi on aga naistel loomu poolest rohkem. Tõenäoliselt ei ole juhtimine edaspidi üdini „pehme“, kuid kindlasti on suund parimate tulemuste saavutamisele läbi juhtimisstiili, mis keskendub inimeste potentsiaali avamisele.
Kuidas naisjuhtide osakaalu tõsta?
Kantar Emori 2022. aasta lõpus avaldatud uuringu järgi usub 41% meestest ja vaid 17% naistest, et meestel ja naistel on ühiskonnas võrdsed võimalused. Üllatav on see, et 43% meestest usub, et meeste võimalused on paremad, samas kui 72% naistest arvavad, et meeste võimalused on paremad. See mida usume, on aga sageli meie suurimaks piirajaks. Mida siis teha selleks, et naiste eneseusku ja enesekindlust tõsta?
Meie sügavamad uskumused pärinevad reeglina lapsepõlvest, sellest mida usuti meie kodus, mida õpetati koolis. Uskumuste kujunemise juures on olulise tähtsusega see, kuidas oma lastega suhtleme, kuivõrd erinevalt kasvatame poisse ja tüdrukuid, milliseid ootusi seame nende tulevikule. Kas meil on koolis endist viisi õpetajaid, kes ütlevad, et poisid on targemad kui tüdrukud? Millised rollimudelid on tüdrukutele emad ning eriliselt tähtis on see, kuidas julgustavad oma tütreid isad. Kui teised usuvad meisse, on ka meil endil lihtsam endasse uskuda.
Töötades suures organisatsioonis juhi ja coach’ina, näen sageli, et naiste puhul on peamine takistus edasiliikumiseks eneseusk ja enesekindlus. Selle juured on aga sageli kauges lapsepõlves, mitte niivõrd tänapäevases organisatsioonis, kus pööratakse tähelepanu nii teadlikkuse kasvatamisele võrdsete võimaluste osas kui ka pakutakse võrdseid võimalusi.
Mõelgem siis sellele, millise uskumuste seljakotiga me oma tütred kodust teele saadame.
Margt Pugal
Margit töötab SEB Pank personalijuhina alates 2020. aasta septembrist, enne seda juhtis ta SEBs Äriarenduse divisjoni. Kokku on Margit SEBs töötanud pea 30. aastat, sellest ca 25. aasta juhina, selles rollis on ta juhtinud nii Eesti kui ka Baltiüleseid tiime. 2016 aastast tegeleb aktiivselt mentorlusega ning alates 2022 aastast on ka Executive coach.
Rohkem infot enesekindlusest leiab siit.
