Milline roll ja mõju on pangal rohepöördes?
Pangad on majanduse vereringe ja ühiskonna oluline osa, kes läbi oma finantseerimis- ja laenupoliitika saavad CO2 jalajälje vähendamise progressi toetada või pidurada. SEB juhatuse esimees Allan Parik ja jätkusuutliku panganduse juht Evelin Allas räägivad SEB rohepöördest ja vastavad olulistele küsimustele.
Millised on panga otsesed tegevused oma jalajälje vähendamiseks?
Allan: „Suurima mõjuga on meie otsused, milliseid sektoreid ja projekte finantseerida, samas pöörame tähelepanu ka SEB panga enda otsesele jalajäljele: paberi kasutus, millist elektrit ettevõte kasutab, prügi sorteerimine, vee tarbimine, transport tööle ja kliendi juurde, komandeeringud. Samuti see, kuidas me suuname teisele ringile kasutatud kontorimööbli, nõustajate kostüümid ja IT tehnika. Viimasel paaril aastal oleme läbi SEB Heategevusfondi toetanud paljusid turva- ja asenduskodudes elavaid lapsi IT tehnikaga. Samuti koole üle Eesti - avanud arvutiklasse ja varustanud neid sülearvutitega, ikka selleks, et lastel oleks võrdsemad võimalused koroona ajal kodus õpinguid jätkata.“
Evelin: „Lisaks toetavad jalajälje vähendamist panga rohelised tooted ja teenused:
• Paberivaba kontor – teenindus ilma ühegi paberileheta, vaid digitaalne allkirjastamine. 2021 aastal oli see 151 km (kui panna paberipakid üksteise järgi ritta) või ca 3 tonnise auto kaal paberi kokkuhoidu.
• Biolagunevast materjalist pangakaart Maisic, pangakaart on valmistatud kokku pressitud söödamaisi ülejääkidest, mitte plastikust.
• Roheline laen suurettevõtetele, mille toel on Eestis ehitatud mitmeid päikeseparke ja disainitakse rohelisemaid lahendusi.
• Roheline liising elektriautodele
• Roheline kodulaen
• Roheline mikrolaen väike-keskmistele ettevõtetele, mille abil soetatakse päikesepaneele ja elektriautode laadijaid.
• Äpp MinuJalajälg, millega saab mõõta oma CO2 kulu. Äpi puhul on tegu panga kingitusega ühiskonnale. Seda saavad kasutada kõik inimesed ja äpp sisaldab põnevaid väljakutseid ning soovitusi, kuidas elada keskkonnasõbralikumalt.
SEB on viimased aastad olnud jätkusuutliku kuldmärgise omanik ainsana Eestis tegutsevatest pankadest. See on strateegiline ja teadlik liikumine keskkonnasäästlikkuse suunas läbi oma nõustamiste ja toodete-teenuste.“
Mõned konkreetsed sammud ja näites?
Allan: „Vastutustundlik pangandus on palju enamat kui rohepööre. Me väga selgelt tunnetame oma vastutust ühiskonnas laiemalt:
• Oluline on olla klientidele finantspartner, nõustada investeeringute tegemisel, aga samas ei saa märkimata jätta ka seda kui aktiivsed me oleme sotsiaalsfääris:
• SEB on Kood Jõhvi toetaja-;
• Samuti iga-aastane ja väga oodatud rahatarkuse jagamine koolides üle Eesti.
• SEB-l on juba rohkem kui 15 aastat SEB Heategevusfond, läbi selle tegevuse aitame jooksvalt 1000 Eestimaal elavat last, kes hetkel elevad turva- või asenduskodudes.“
Evelin: „Oleme aktiivsed ettevõtluse ja innovatsiooni toetajad. Näiteks saab tuua Junior Achivmendi, Ajujahi, eAkadeemia, Innovatsioonikeskused Tallinnas ja Tartus. Väike- ja keskmise suurusega ettevõtetele mõeldud Kasvuprogramm ning Master Cardi Lighthouse koostöö projekti.“
Kuidas töötajad rohepöördega kaasatud on?
Allan: „Töötajad on meie suurim vara ja neid ei tohi kindlasti ära unustada. Töötajate seas läbi viidud rahuolu-uuringud on ka kinnitanud seda, et töötajate jaoks on oluline, et ettevõte on vastutustundlik ja jätkusuutlik ning toetab läbi oma tegevuse nii loodust kui kogukondi. Tihti tulevad töötajad ise välja ideedega, mida saaks paremaks või loodussõbralikumaks muuta meie igapäevatöös, et olla keskkonnasõbralikumad – varasemalt mainitud maisic ehk biolagunev pangakaart on samuti üks hea näide ideest, mis reaalseks tooteks vormus. Tänases konkurentsitihedas keskkonnas, kus võitlus talentide pärast on väga terav ei ole vähetähtis ka konkurentsivõimelise motivatsioonipaketi pakkumine. Ühena vähestest Eesti ettevõtetest pakume oma töötajatele võimalust liituda tööandjapensioni süsteemiga. Sellega on liitunud üle 90% meie töötajatest.“
Kuidas mõjutavad kliimariskid ja muu sellega seotud panga tegevust?
Allan: „Väga otseselt mõjutavad: milliseid projekte me finantseerima ja nt millistesse fondiesse paigutame klientide pensioniraha. Riskide mõjuanalüüs ja samuti ka kestlikku majandmaist puudutav seadusandlus. Olulised tegevuse hindajad antud küsimuses on meie investorid ja kliendid. Oleme SEB grupis otsustanud, et me ei finantseeri enam uusi fossiilsetel kütustel baseeruvaid energiatootmise projekte ja samas oleme väga aktiivsed tuule, päikeseenergia projektide finantseerimises.“
Millised on antud valdkonna lühiajalised ja pikaajalised trendid?
Evelin: „See on väga kiirelt kasvav valdkond ja pankadel on siin suur roll nii suuna näitajana kui koordineerijana-toetajana. Tervikuna on kriitiline esmalt saada pidama ja siis hakata sammhaaval vähendama keskkonda paisatavate kasvuhoonegaaside hulka. Nagu öeldud, see ei saa juhtuma üleöö, aga samme selles suunas on vaja astuda juba täna. Võti on roheline energia, sest see on alussisend kõigele muule.
Allan: „Peame otsima nutikaid - kestlike võimalusi ja tehnoloogiaid süsinikujalajälje vähendamiseks. Kuidas ja millisest tooraines me toodame, kus ja kuidas kasvatame, millega liigume? Millest toodame elektrit? Kuidas me kütame ja jahutame oma elu- ja tööruume? See kõik mõjutab meie jalajälge.“
Lisainfo:
Katre Kärner
kommunikatsioonijuht
ärikliendi valdkond
SEB Pank
Telefon +372 5560 9962
Tornimäe 2, 15010 Tallinn
katre.karner@seb.ee
www.seb.ee
