Mihkel Nestor: üleilmne investeerimisbuum soosib Eesti eksporti
Kui koroonapandeemia kasvatas majapidamiste nõudlust tarbekaupade järele, siis 2022. aastal on oodata ettevõtete jõuliseid investeeringuid oma tegevuse arendamiseks ja parendamiseks. See võiks soosida ka Eesti eksportööre.
Rekordiliselt kiire ekspordi kasv
Kuigi kalendriaasta 2021 on juba ammu mööda saanud, siis on viitajaga ilmuva statistika tõttu just praegu majandusanalüütikutel käes kibe aeg eelmise aasta kohta kokkuvõtete tegemisel. Kui eelmisel nädalal said statistikud kokku numbrid mulluse tööstustoodangu kohta, siis lõppeval nädalal ilmusid viimased numbrid 2021. aastast väliskaubanduses.
Numbriliselt on tulemused vägevad – Eesti mullune kaubaeksport küündis 18 miljardi euroni, millest siin toodetud kaubad moodustasid 13 miljardit. Võrreldes 2020. aastaga, kasvas kogueksport 28% ning Eestis toodetud kaupade eksport koguni 29%. Viimati oli ekspordikasv nii kiire kümmekond aastat tagasi, kui taastusime sügavast kriisist. Mõistagi tuleb numbrite tõlgendamisel meeles pidada, et tugeva majanduskasvu kõrval ilmestas eelmist aastat pea sama tugev hinnatõus. Statistikaameti hinnangul kasvasid ekspordihinnad mullu keskmiselt 12%. Jämeda arvutuse kohaselt tähendaks see, et ekspordi maht suurenes tegelikult 16-17%, mis on muidugi endiselt suurepärane tulemus.
Üksikute harude suur mõju
Küll oli mullusele rekordi taga ühe kaubagrupi erakordselt suur mõju. Nimelt mõjutas mullust tulemust õli- ja kütuseekspordi rohkem kui kahekordistumine. Kui 2020. aastal müüdi neid välisriikidesse miljardi euro eest, siis mullu koguni 2,2 miljardi eest. Kogu mullusest ekspordikasvust andis mineraalsete kütuste kaubagrupp rohkem kui 40%. Mõneti küsitav on küll see, kuivõrd saab selle kaubagrupi puhul rääkida Eestis toodetud kaupadest. Kuigi ka kohalikust põlevkivist toodetud kaupade järele oli mullu nõudlus hea, siis peamiselt on hüppelise kasvu taga naftatoodete import Eestisse, mida siis teatud keemilise töötluse järel maailmaturule edasi paisatakse. Ent astronoomilistele käibenumbritele vaatamata, on selle tegevuse väärtus Eesti majandusele kui tervikule siiski kaduvväike. See-eest oli mullu väga kiire ka mitme teise olulise kohaliku kauba eksport. Pea poole miljardi euro ehk kolmandiku võrra kasvas Eesti ühe kõige olulisema eksportartikli, puittoodete müük. Umbes 400 miljonilise kasvuga panustas eri masinate ja seadmete eksport, samuti veel 200 miljoniga valmismajad ja mööbel.
Eesti uued sihtturud
Üksikute suurtootjate mõju ekspordile peegeldavad muutused, mis on toimunud peamiste kaubanduspartnerite järjestuses. Eesti tähtsaimaks kaubanduspartneriks jäi ka mullu Soome, kuid auväärsele teisele kohale on tõusnud Ameerika Ühendriigid. Kokku müüsid siinsed ettevõtted USAsse kaupasid 1,6 miljardi euro väärtuses, ent pea miljardi sellest andis telekommunikatsioonielektroonika. Võrdluseks piirdus veel 2020. aastal eksport sinna miljardi euroga ja viis aastat tagasi mahtusid Ühendriigid üsna napilt Eesti kümne olulisema kaubanduspartneri hulka. Teine riik, mille tähtsus märkimisväärselt on suurenenud, on Holland, kuhu eksport 2020. aastaga võrreldes kahekordistus. Sellega tõusis Holland Rootsi järel Eesti tähtsuselt neljandaks kaubanduspartneriks. Ka siin ei olnud kasv laiapõhjaline, vaid seda mõjutas suuresti naftatoodete eksport.
Hõlmatud ettevõtete arvu poolest, jääb meie jaoks olulisemaks eksportööride väljavaade põhjanaabrite juures. Sellel suunal jäi ekspordikasv mullu oluliselt tagasihoidlikumaks: Soome suurenes Eesti kaupade müük 10%, Rootsi 11%. Aasta-aastalt on tähtsamaks muutunud ka Saksa turg, kuhu mullu kasvas eksport jõulise 27% jagu. Kui edukaks kujuneb tänavu elektroonika või kütuste müük USAsse ja Hollandisse on ennustamatu, ent Soome, Rootsi ja Saksamaa turg peaks 2022. aastal pakkuma häid võimalusi.
Ettevõtted on varmad investeerima
Põhjuseks, miks Eesti eksporti võiks ka 2022. aastal saata edu, on tõus globaalses investeerimisaktiivsuses. Suurem osa meie eksportööridest kipuvad olema ettevõtted, kes ei tooda jaetarbijale jalgrattaid, dressipükse või nutitelefone, vaid kelle toodang on sisendiks suuremate investeeringute tegemisel põhivarasse. Nii oleme läbi puidu- ja valmismajade tööstuse tihedalt seotud Põhjamaade ehitusturu konjunktuuriga. Siinne metallitööstus, mis toodab erinevaid mahuteid, metallkonstruktsioone jms, sõltub jällegi ettevõtete valmidusest investeerida. Paljuski on tootmissisendiks teistele ettevõtetele ka suur osa Eestis toodetud masinatest ja seadmetest. Selles valguses on tervitatav globaalne trend, mille järgi on 2022. aastal maailmas oodata pigem suuremat nõudlust erinevate kapitalikaupade, kui tarbekaupade järele.
Kui koroonakriisi eelset kümnendit on jõukas läänes iseloomustanud ettevõtete madal investeerimisvalmidus, siis nüüd ollakse tuleviku osas palju optimistlikumad. Kõigepealt näitas koroonakriis, kui oluline on tehnoloogiline valmisolek digitaalsete ärimudelite kasutusele võtmiseks – valdkond, millesse on nüüd paljud ettevõtted armutult investeerimas. Teiseks on väga oluliseks saanud tarneahelate kindlus, mis sunnib selle tagamiseks tegema vastavaid investeeringuid kodule lähemal. Kolmandaks on aina ilmsem ka rohepööre ja selle mõjud, mistõttu on oodata jõuliseid investeeringuid nii energiatõhususse, kui uute tootmisvõimsuste loomiseks.
Mihkel Nestor
SEB majandusanalüütik
