Mihkel Nestor: riskid majanduse jaoks on realiseerunud

Eesti on sattunud sügavasse majanduslangusesse, mida põhjustab väga kiire inflatsioon ja ekspordinõudluse madalseis. Väljavaade peaks paranema parimal juhul 2023. aasta teises pooles, ent seni aitab tuju üleval hoida endiselt kiire käibe- ja palgakasv.

Mullune majanduslangus osutus seni arvatust sügavamaks
Lõppeval nädalal šokeeris Statistikaamet üldsust teatega, et Eesti majandus langes eelmise aasta viimases kvartalis enam kui 4% võrra. Võrdluseks – 2020. aasta koroonakevadel, kui olime kõik kodudesse aheldatud ja majanduselu unne suikunud, langes SKP vaid veidi enam, 5,7% võrra. Lisaks äärmiselt nõrgale neljandale kvartalile, muutis Statistikaamet varasemast madalamaks hinnanguid ka eelneva perioodi SKP mahule. Uuendatud andmete kohaselt algas majanduslangus Eestis juba eelmise aasta kevadel ja kolmandas kvartalis langes SKP enam kui 3% võrra. Eelmise aasta kokkuvõttes kahanes Eesti majandus 1,3%, millega olime ainus Euroopa Liidu riik, kus SKP maht mullu langes. Eesti eristub siin selgelt ka meie lähiregioonist. Meie peamiste kaubanduspartnerite Soome ja Rootsi majandused kahanesid eelmise aasta lõpus vastavalt 0,6% ja 0,9%. Balti riike vaadates, piirdus Leedus SKP langus 0,4%ga ja Läti majandus isegi kasvas, küll vaid napi 0,2% jagu. 

Eesti sedavõrd erinev käekäik, võrreldes meiega sarnaste majandustega, tekitab küll teatavat kahtlust, kas mullune majanduslangus ka tegelikult just nii sügavaks osutus. SKP mõõtmine ei ole täppisteadus ja hinnanguid selle suurusele saab hilisemate revisjonide käigus muuta kuni neli aastat hiljem. Ajalugu on näidanud, et Eesti SKP revisjonid kipuvad olema väga suured ja enamjaolt hinnangut majanduskasvule hiljem tõstetakse. Tähtis on ka silmas pidada, et SKP muutusest räägitakse pea alati püsihindades, mis tähendab, et sealt on eemaldatud hinnamuutuste mõju. Teatavasti oli Eesti inflatsioon aga mullu röögatud 19,4% ja nii suurte hinnamuutuste arvesse võtmine statistikas võib olla paras peavalu. Kui vaadata SKP muutust nö „tavalistes eurodes“, siis kasvas see ka eelmise aasta neljandas kvartalis veel pea 12% võrra.

Eksport ja tööstus on murelapsed
Kui vaadata lähemalt, mis majanduse eelmise aasta lõpus nii kiiresti langema pani, siis tuleb tõdeda, et mured puudutavad pea kõiki majandussektoreid. Suurima negatiivse mõjuga oli SKPle ekspordi tugev langus. Võrreldes eelmise aasta sama ajaga, kahanes eksport püsihindades 6,5%. Seda on väga palju. Seejuures kahanes kaubaeksport püsihindades pea 10%, samas kui teenuste ekspordi vähenemine oli minimaalne. Kahanev ostujõud pani langema ka eratarbimise, mis langes enam kui 2%. Mõneti üllatuslikult suurenesid eelmise aasta lõpus investeeringud, lausa 13%. Investeeringute puhul tuleb küll silmas pidada, et nende kõikumised kipuivad Eestis olema suured. Piisab mõne ettevõtte suurprojektist, et see kohe ka majandusstatistikat mõjutaks.

Kui vaadata muutuseid tegevusalade lõikes, siis tuli üllatuslikult suurim negatiivne panus valdkonnast, kes siiani on olnud vastupidiselt majanduskasvu vedur – info ja side sektor. Seal langes lisandväärtus aastaga 16% ja kuna sektori osatähtsus majanduses on kasvanud väga suureks, vedas see alla ka SKP numbri. Tugevalt pidurdas majandust ka energeetikavaldkond, kus loodud lisandväärtus pea viiendiku võrra kahanes. Samas on sealne lisandväärtuse vähenemine veidi kunstlik. Nimelt olid ju energiahinnad samal ajal ülikõrged ja nominaalne lisandväärtuse muutus küündis samal perioodil 28%ni. Eesti põlevkivitootjad vaevalt mulluste majandustulemuste üle nurisevad. Asjaolu, et eksport oli neljandas kvartalis äärmiselt nõrk, tähendab mõistagi seda, et kesised olid ka tööstuse tulemused. Töötlevas tööstuses kahanes lisandväärtus aastaga rohkem kui 5%, mis arvestades tööstustoodangu 10% langust samal perioodil oli isegi veel hea tulemus. Samavõrra pidurdas majanduskasvu veel kinnisvaralane tegevus, kus aasta lõpp seni aktiivsel turul selge rahunemise kaasa tõi.

Majandusolukorra paranemine võtab aega
Kahjuks ei ole alanud aasta toonud kaasa positiivset muutust majanduses ja kiire majanduslangus jätkub ilmselt ka kahel järgneval kvartalil. Eesti inflatsioon on osutunud jonnakalt kiireks. Viimastel andmetel kasvasid tarbijahinnad veebruaris aastases võrdluses pea 18% ja kuises võrdluses 0,7%. Seda on selgelt liiga palju. Kiirelt suurenevad ka sissetulekud, ent on selge, et endises mahus ei suuda majapidamised tarbimist jätkata. Kiire inflatsioon on jätkunud ka mujal. Euroala keskmiseks inflatsiooniks kujunes veebruaris 8,5%. Seejuures kiirenes alusinflatsioon, kust välja võetud muutlikud energia ja toiduainehinnad, 5,6%ni. See tähendab, et keskpank peab intressitõusudega jätkama ja paljudele eestlastele tuttav 6 kuu euribor tõuseb detsembriks 4%ni. 

Veelgi murettekitavam on tööstuse perspektiiv, sest lisaks üldisele madalale nõudlusele globaalselt, puudutab meid valusalt Põhjamaade ehitus- ja kinnisvaraturu madalseis, mis seab raskesse seisu Eesti ühed suurimad tööstusharud puidutööstuse, mööblitööstuse ja metallitööstuse. Kui selles kõiges mingit lohutust otsida, siis õnneks kasvavad kiirelt veel ka käibe- ja palganumbrid – abiks seegi.

Mihkel Nestor
SEB majandusanalüütik