Läti riik võttis dollarites laenu. Millest selline otsus?
Läti riik võttis dollarites laenu. Millest selline otsus?
Täna toimus Läti riigi võlakirjade emissioon, mille käigus sooviti kaasata 1.25 miljard dollarit. Justnimelt, dollarit, mitte eurot. Olukorra teeb huvitavaks see, et nad on esimesed, kes sellise vägitükiga üle pika aja on hakkama saanud. Viimati emiteerisid Baltikumis võlakirju dollarites Läti ja Leedu 2012 aastal. Siis oli olukord vähem eriline, kuna kumbki riik ei olnud veel euroalaga liitunud (Läti liitus 2014 ja Leedu 2015). Seetõttu tekib küsimus, miks on otsustatud just nüüd raha kaasata dollarites?
Odavam hind?
Kuna enamus maailma tehinguid on sootitatud dollarites ning selles on noteeritud ka enim aktiivseid võlakirju* , siis võib oodata suuremat nõudlust ka USD-s noteeritud paberite järele. Suurema nõudluse tulemusel on emitendil võimalik alandada pakutavat intressimäära, ehk saada odavamat laenu. Arvestades, et laenu saadi 5.25% tasemelt, siis on tegu pigem tavapärasest kulukamate võlakirjadega. Kui teha saadud laenule peale kümne aasta pikkune forward, mis sisuliselt muudaks USD- s antud laenu eurodesse, peaks Läti riik teenindama hetkehindade juures 3.85%-se tootlusega eurodes noteeritud laenu. Kuna Läti riigi 2033. aasta noteering kaupleb 3.43%-se tasuvusega, siis dollarites laenu andmine, et see hiljem eurodesse konverteerida, ei näi just kuigi tulus mõte, kuid see analüüs põhineb paljudel eeldustel.
Potentsiaalseid põhjuseid on veel
Lisaks soovile soodsamalt raha kaasata võib olla ka muid põhjuseid, näiteks kulutused. Kui Läti riigil on suuremahuliselt vaja hetkel tasuda dollarites olevaid kulutusi, siis võib selleks samas valuutas laenu võtmine olla mõistlik idee. Küll aga peaks selleks tulema ka dollarites tulusid, et edaspidi laenu teenindada. Vastasel juhul jääb lahti valuutarisk, mida tuleks katta. See tekitaks aga omakorda küsimuse, miks kohe alguses ei võetud laenu eurodes ja kulutuste katteks raha dollaritesse ei konverteeritud. Lisaks võib põhjus peituda investorite eelistuses. Näiteks võivad olla dollarites korraldatud emisiooniga kaasnevad kulud, näiteks investorite kaasamine ja emissiooni enda turustamine odavamad.
Emissioon oli edukas
Kokkuvõttes võivad Lätlased oma emissiooniga rahule jäära. Soovitud 1.25 miljardit dollarit said nad kaasatud ning nõudlus võlakirjade järele oli isegi 4 korda suurem. Samuti saadi laenu märgatavalt soodsamalt, kui algselt arvati. Emitentide poolt algselt indikeeritud T + 115 bps-i asemel väljastati võlakirjad 32 bps-i võrra madalama tootlusega. Võlakirjade kupongimääraks kujunes 5.125%.
* Bloombergis noteeritud aktiivsetest võlakirjadest enam kui 128 tuhat on emiteeritud USD-s, ning pea 97 tuhat eurodes.
Erik Laur
SEB kapitaliturgude maakler
Lisainfo:
Katre Kärner
kommunikatsioonijuht
ärikliendi valdkond
SEB Pank
Telefon +372 5560 9962
Tornimäe 2, 15010 Tallinn
katre.karner@seb.ee
www.seb.ee
