Eesti on investorite jaoks jätkuvalt Baltikumi atraktiivseim riik
2025. aastal toimus Baltikumis kokku 77 riigivõlakirjade esmaemissiooni, lisapakkumist ja oksjonit, mille käigus investeeriti 10,7 miljardit eurot. Kui Läti ja Leedu kaasamised said võrdlemisi sarnase investorite huvi osaliseks, siis Eesti eristus väga selgelt.
Lõviosa rahast liikus Leetu
Leedu riigi iganädalased lisaemissioonid moodustasid suure osa rahakaasamistest – neid toimus sel aastal 49 ning nende kaudu kaasati 2,78 miljardit eurot. Esmaemissioonide käigus lisandus veel 3,75 miljardit eurot. Läti kaasas regulaarsete oksjonite kaudu 880 miljonit eurot ning emiteeris uusi võlakirju 2,25 miljardi euro väärtuses.
Eesti kaasas vaid miljardi
Eesti rahakaasamine jäi kõige tagasihoidlikumaks. Riik emiteerib iga poole aasta tagant 6- ja 12-kuulisi võlakirju vastavalt turu olukorrale ja investorite huvile. Sel aastal kaasati nende kaudu 500 miljonit eurot. Ühtegi uut rahvusvahelisel turul kauplevat võlakirja ei emiteeritud, kuid tehti lisaemissioon 2034. aastal lõppevale noteeringule, millega laenati veel 500 miljonit eurot.
Lätlased edestasid leedukaid ülemärkimises
Investorite huvi Balti võlakirjade vastu oli keskmiselt kolm korda suurem kui allokeeritud maht, mis ühtib globaalse trendiga, kus emissioonid märgitakse tavaliselt 2–3 korda üle. Leedu emissioonid märgiti keskmiselt 2,4 korda üle, Läti puhul aga koguni 3,6 korda. Rahvusvahelisel turul oli Läti võlakirjade vastu huvi veidi tagasihoidlikum: 2030. aasta võlakirja emissioon (1 miljard eurot) märgiti 3,4 korda üle, 2035. aasta emissioon (1,25 miljardit eurot) aga 2,2 korda üle.
Huvi Eesti vastu eristus märgatavalt
Eesti võlakirjade vastu oli huvi kaks korda suurem kui keskmiselt ning investoritele polnud vahet, kas tegemist oli rahvusvahelisel turul noteeritud või kohaliku võlakirjaga – taheti kõike. 6- ja 12-kuulised võlakirjad märgiti keskmiselt 7,6 korda üle, kusjuures 6-kuuliste puhul jaotati investoritele vaid kümnendik koguhuvist. Suur oli nõudlus ka rahvusvahelisel turul noteeritud Eesti paberite vastu: 2034. aastal lõppeva võlakirja lisaemissioon märgiti enam kui 7 korda üle. Tulemuseks pakuti võlakirju pea samalt tasemelt, kus need turul kauplesid – harukordne nähtus, mis viitab silmapaistvale investorite huvile Eesti riigivõlakirjade vastu.
Erik Laur
SEB kapitaliturgude maakler
