Kõik nagu kardaks midagi
2023. aasta on seni olnud kui eelmise aasta peegelpilt – enim on tõusnud eelmise aasta suurimad kaotajad. Intressimäärade tõus räsis mullu korralikult näiteks tehnoloogiasektorit, kuid tänavu pole sellele sektorile olnud vastast. Kardetud majanduslangus pole seni saabunud, ettevõtete tulemused on kardetust paremad. Ka investorid kardavad gaasi vajutada ja on äraootavad. Kas me ikka oleme „pullituru“ alguses?
USA tehnoloogiaaktsiate liikumisi kajastav Nasdaq 100 indeks tõusis esimesel poolaastal eurodes arvestatuna +36,71% ning graafikakaartide ja muu riistvara tootja Nvidia koguni +184% ehk selle aktsia hind peaaegu kolmekordistus. Aktsiaindeksite tõusu vedasid siiski vaid üksikud ettevõtted ja suur osa aktsiatest ei liikunud märkimisväärselt või jäid isegi poolaastaga miinuspoolele. Võlakirjainvesteeringutes tasus end ära suurem risk – kui turvalised valitsusvõlakirjad jäid vaid paari protsendiga plusspoolele, siis madalama reitinguga ettevõtete võlakirjad saavutasid poolaastaga keskmiselt +4% tulemuse.
Kardetud majanduslangus pole seni saabunud ja pigem osutavad mitmed märgid positiivsuse suunas. Inflatsioon on tasapisi alanemas, kuid siiski mitte veel seal, kus keskpangad sooviksid seda näha. Märtsis investoreid ehmatanud pankade raskused pole millekski suuremaks arenenud ja ettevõtete tulemused on olnud kardetust paremad. Mitmed küsitlused näitavad, et investorid on endiselt osaliselt rahas ootamas, sest ei julge aktsiaturgudel gaasi põhja vajutada. Kui aga turuindeksid kihutavad eest ära, on needsamad investorid sunnitud ühel hetkel vastumeelselt aktsiaralliga kaasa minema. See omakorda toidab finantsturgude jätkuvat tõusu.
Kas oleme tõepoolest algavat „pulliturgu“ (pulliturg tähendab aktsiaturgude tõusutsüklit) tunnistamas? Meie arvates siiski pigem mitte. Kõrgel püsivad intressimäärad suurendavad ettevõtete ja eraisikute laenukulusid ning vähendavad uute projektide algatamise indu. Aktsiate oodatav riskipreemia on jõudnud väga madalale tasemele (madal riskipreemia tähendab, et võetava riski eest pole tootluse näol oodata piisavat kompensatsiooni) ning ka hoiusel seisva raha eest pakutakse juba +4% või enamgi aastas. See ei pea tähendama aktsiaturgude kriisi või krahhi, kuid ootused lähiaastate tootlustele peaksid olema mõõdukalt madalad.
SEB pensionikogujad võivad poolaastaga rahul olla
Kõik SEB pensionifondid lõpetasid poolaasta plusspoolel. Kõrgema riskiga fondide poolaasta tulemus neutraliseeris suurema osa eelmise aasta miinustest. Ka madalama riskiga pensionifondid jäid plussi, kuid võlakirjade eelmise aasta hinnalangus oli erakorraliselt sügav ja seetõttu on viimaste aastate lõikes seal tootlused endiselt negatiivsed. Tänu tõusnud intressimääradele on aga võlakirjade väljavaade tulevikuks lähiminevikust märksa parem. SEB pensionifondid on viimastel kuudel portfellidesse lisanud mitmeid atraktiivse intressiga võlakirju – riigivõlakirju oodatava tootlusega 3-4% aastas ning ettevõtete võlakirju oodatava tootlusega 7-8% aastas. Oleme võlakirju lisanud ka kõrgema riskiga pensionifondidesse, mis üldjuhul keskenduvad aktsiainvesteeringutele. Tänu aktsiate suhteliselt kallile hinnatasemele, näeme sellistes fondides kohta ka ettevõtete võlakirjadele, mis võivad lähemate aastate jooksul olla aktsiatest tootlikumadki.
| Tootlus II kvartalis | Tootlus 2023 | |
|---|---|---|
| SEB Kliimatuleviku Pensionifond Indeks (3. sammas) | 6,46% | 12,51% |
| SEB Pensionifond Indeks 100 | 6,38% | 12,32% |
| SEB Aktiivne Pensionifond (3. sammas) | 5,42% | 9,96% |
| SEB Pensionifond 100 | 5,35% | 9,71% |
| SEB Energiline Pensionifond | 3,89% | 6,88% |
| SEB Progressiivne Pensionifond | 3,30% | 6,12% |
| SEB Optimaalne Pensionifond | 1,83% | 3,90% |
| SEB Tasakaalukas Pensionifond (3. sammas) | 1,59% | 3,44% |
| SEB Konservatiivne Pensionifond | 0,96% | 2,38% |
Tegemist on mineviku lühiajaliste tootlustega. Pikemate ajavahemike tootlusi vaadake SEB veebilehelt. Tuleviku tootlused võivad olla mineviku tootlustest madalamad või kõrgemad.
Pensionikeskuse võrdluses saavutasid SEB pensionifondid esimesel poolaastal madala riski kategoorias kaksikjuhtimise ning keskmise riski kategoorias olime teisel ja kolmandal kohal. Kõrge riskiga fondide hulgas jäime aktiivselt juhitava fondiga alla indeksfondidele, mis tulenes peamiselt meie liiga ettevaatlikust positsioneeringust. Samas on poolaasta puhul tegemist väga lühiajalise ajavahemikuga ning pensionikogumine ja investeerimisotsused ei peaks põhinema mineviku lühiajalistel tootlustel.
SEB aktiivselt juhitavates fondides on maailma aktsiate kõrval ka võlakirju, kohalikke kinnisvarapositsioone ja börsiväliseid ettevõtteid. Seni ei ole me investeerinud iduettevõtetesse ega riskikapitali fondidesse, kuid kasvanud intressimäärad ja osaliselt seetõttu maa peale tagasi tulnud väärtuskordajad on muutmas seda segmenti senisest huvitavamaks. Meil on käsil mitme investeerimisvõimaluse analüüs ja loodetavasti juba sügisel võib meie aktiivselt juhitavate fondide portfellidest leida uusi ja huvitavaid investeeringuid. Indeksfondidesse me kohaliku turu ja börsiväliseid investeeringuid ei kaasa.
Kas fondid saavad inflatsioonile vastu?
Paljude investorite murekohaks on viimaste aastate kõrge inflatsioonitempo, millega mitmed pensionifondid pole suutnud sammu pidada. On selge, et finantsurgude tõusude ja mõõnade taustal ei suuda pensionifondid igal aastal inflatsioonitempot edestada. Pikaajaliselt on aga maailma ettevõtete väärtus (sõltub ju ka pensionifondide tootlus eelkõige ettevõtete väärtuse kasvust) kasvanud inflatsioonist kiiremini.
Eesti pensionifondide puhul võib seda vaadelda näiteks kolmandas sambas, kus fondid said juba paarkümmend aastat tagasi investeerida kogu portfelli aktsiatesse (teises sambas polnud see algusaastate piirangute tõttu võimalik). SEB Aktiivse Pensionifondi (kolmanda samba fond, mis tegutseb aastast 2004) osaku puhasväärtus on tegevuse algusest kasvanud 2,6 korda (lisaks on sellesse fondi investeerinud saanud veel tulumaksutagastusi), samas kui Eesti hinnatase on sama ajaga kasvanud 2,17 korda (tarbijahinnaindeksi muutus november 2004 kuni juuni 2023). Loogiline on eeldada, et Eesti hinnatase läheneb jõukamate riikide tasemele ning meie inflatsioonitempo on tulevikus pigem madalam, kui ta oli seda minevikus. Seetõttu on aktsiatesse investeerivatel Eesti pensionifondidel võimalused inflatsiooni edestamiseks ka tulevikus.
Endriko Võrklaev
SEB Varahalduse fondijuht
Juhime tähelepanu, et eeltoodud teave on üksnes informatiivse iseloomuga ning seda ei tohi ühelgi juhul tõlgendada investeerimisalase nõustamise, investeerimissoovituse ega toote või teenuse pakkumisena ning ühtegi investeerimisotsust ei tohiks teha üksnes siin esitatud teabele tuginedes. Investeerimistoodete eelmiste perioodide tootlus ega senine tegevuse ajalugu ei tähenda lubadust ega viidet järgmiste perioodide tootluse või tegevuse eesmärkide täitmise kohta.
SEB pensionifonde valitseb SEB Varahaldus. Enne lepingu sõlmimist palun tutvu tingimuste ja pensionifondi prospektiga ning vajaduse korral registreeru nõustamisele SEB kodulehel www.seb.ee.
