Katrin Laks: pensionil on maineprobleem

Noored räägivad investeerimisest ja finantsvabadusest, kuid väldivad sõna „pension“. Ometi hõlmavad need mõisted sama eesmärki – võimalust tulevikus ise otsustada, kirjutab SEB erakliendi kindlustus- ja pensionilahenduste ekspert Katrin Laks.

Arvamusfestivalil naiste tuleviku üle arutledes ütles 20-aastane sisulooja Laura Rannaväli välja midagi väga tabavat: „Me räägime ju noortena investeerimisest ja finantsvabadusest, aga keegi ei kasuta sõna pension.“

Investeerimine tundub nooruslik, aktiivne ja ambitsioonikas. Finantsvabadus tähendab sõltumatust. Samas pension seostub millegi kauge ja passiivsega. Tundub kuidagi igav. Tööelu on läbi ja inimene hakkab ootama igakuise tulu tilkumist.

Tegelikult ei ole ei finantsvabadus ega pension vastandid. Mõlemad määravad, kui palju on inimesel tulevikus vabadust oma elu üle otsustada. Pensionist rääkides keskendutakse sageli selle suurusele. Ent palju olulisem on, mida selle sissetulekuga teha saab.

Kas ma saan töötada, kui töö pakub mulle huvi või pean töötama, sest muidu ei tule omadega toime? Kas saan valida, millal ja millise koormusega töötan? Kas mul on raha, et reisida, veeta aega lähedastega või hoolitseda oma tervise eest?

Maksa kõigepealt iseendale

On üldlevinud teadmine, et tulevikuks peab raha säästma ja investeerima. Ometi lükatakse seda edasi: küll on palk liiga väike, küll on käsil kodu ostmine või nõuavad kasvavad lapsed pidevaid ja suuri kulutusi. Loodetakse, et koguma jõuab veel hakata, küll asjad laabuvad, kõik läheb rahulikumaks ja raha jääb rohkem üle. Enamasti see hetk iseenesest ei saabu.

Niisiis on kõige praktilisem soovitus, et sellest nõiaringist välja saada: iseendale tuleb maksta kõigepealt. Mitte kuu lõpus, kui raha on kulunud juba kõigele muule, vaid kohe pärast palgapäeva. Sellised asjad tuleb niimoodi ära automatiseerida, et need ei võta enam ülemäära tähelepanu. Automaatse püsikorraldusega ei pea iga kuu uuesti ja uuesti oma tahtejõudu kulutama ja sama otsust korduvalt langetama. 

Summa ei pea alustades olema suur. Kui oled töötav noor, siis piisab mõnekümne euro säästmisest, et tekiks harjumus. Minu lapsed on kõik alustanud säästmisharjumuse tekitamist sentide kogumisega hoiupõrsasse. Igast taskurahast 10% kõrvale panna on hea alus selleks, et tööle minnes sama proportsiooniga jätkata. 

Ei ole tähtis, mis on su sissetulek. Kogumisvõime ei sõltu ainult palganumbrist, rohkem on see käitumise ja harjumuste tulemus. Pahatihti kasvavad koos palgaga ka laenud, liisingud ja igasugused elustiilikulud. Raha tuleb rohkem sisse, aga samavõrra läheb ka kergemini välja. Väiksema sissetulekuga koguja võib olla järjepidevam kui suure palgaga inimene, kellel ei jää kuu lõpus midagi üle kui elustiili kulud võtavad suure ampsu.

Tehke eelarve

Ei ole võimalik säästa? Eelarve tegemine on juba seepärast kasulik, et näha, kuhu raha tegelikult läheb. Kas maksame teenuse eest, mida enam ei kasuta? On ehk mõni tellimus püsimaksena kogemata alles jäänud või maksame viimased kakskümmend aastat samasugust kallist telefoni- või internetipaketti? 

Eelarve ei nõua meeldivast loobumist. Tihti tulevad eelarvet tehes välja ka kulud, millele me muidu tähelepanu ei pööraks, kuid mis iga kuu viivad märkamatult raha välja.

Ka pension nõuab varakult, tasa ja targu alustamist. Kusjuures naistele on see probleem eriti terav. Kui praegu on naistel väiksem palk, siis pensionieas on nende pension meestest madalam. Tekib pensionilõhe, sest lisaks väiksemale sissetulekule mõjutab pensioni ka laste või lähedaste eest hoolitsemisele kulunud aeg ja paus töötamisest. Aastakümnetega selle mõju aina kuhjub.

Iseseisev kogumine pensioni kolmandasse sambasse aitab tulevast pensionilõhe maandada. Vastutus oma tuleviku eest ei tähenda, et praegusel 20-aastasel tuleb kogu oma elu tulevase 70-aastase mina pärast pausile panna. Pensioniks kogumine on täpselt sama oluline, võib-olla isegi olulisem ja kindlam tegevus, kui kõik trendikad finantsvabaduse- või investeerimislained. 

Loomulikult ei pea pensionist nüüd mõni popp ja noortepärane sõna saama. Ent õige ei ole ka seda ignoreerida, käega lüüa ja pensionile alles siis mõtlema hakata, kui elu viimane tööpäev möödas on.

Artikkel pole soovitus ega nõustamine, teenuse pakkumine ega üleskutse mistahes lepingu sõlmimiseks.