Endriko Võrklaev: gaas alati põhjas või tuleks ohtu märgates pidurit vajutada – millist investeerimisstiili eelistada?

Kui esimesed sammud investeerimisteekonnal on tehtud ning otsus pensionisammastes raha kasvatada kindel, siis kuidas võiks edasi toimetada? Milliseid fonde valida? Järjest rohkem jälgitakse pensionifondi pakkuja valikul erinevaid kriteeriume, olgu selleks siis tootlus, jätkusuutlikkus või varaklassid. Üks valiku kriteeriumeid on ka konkreetse fondi juhtimisstrateegia.

Juhtimisstiili järgi jaotatakse fondid aktiivseteks ja passiivseteks. Mõlema strateegia puhul on eesmärk raha kasvatada, tehakse globaalseid investeeringuid ning peetakse silmas jätkusuutlikkuse põhimõtteid. Millised on aga põhilised erinevused?

Gaas põhja ja autopiloot sisse

Passiivne stiil tähendab, et pensionivara investeeritakse kõikidesse või enamikku turul olevatesse väärtpaberitesse ning olulisi muudatusi portfelli koosseisus ei tehta. Üksikväärtpaberite asemel kasutatakse sageli indeksfonde, mis sisaldavad väärtpaberiindeksisse kuuluvaid väärtpabereid. Väärtpaberite valikul ei analüüsita ettevõtete majandustulemusi ega tulevikuväljavaateid, vaid valik on mehaaniline sõltuvalt väärtpaberi kuulumisest turuindeksisse. 

Üksiku väärtpaberi osakaal passiivses pensionifondis sõltub selle väärtpaberi emitendi turuväärtusest. Nii domineerivad indeksfondides maailma suurima turuväärtusega tehnoloogiahiiglased nagu näiteks Apple, Microsoft, Amazon, Alphabet (Google) ja Meta (Facebook). Paarkümmend aastat tagasi olid indeksite mõjukaimad liikmed aga sootuks teised – IBM, AT&T, General Electric ja Exxon Mobil. Lihtsustatult võib üldistada, et indeksfondides on esikohal ettevõtted, mis on parajasti „moes“.

Passiivselt juhitud fondis on piltlikult öeldes gaas kogu aeg põhjas, fond on autopiloodil ja piduripedaal puudub. See tähendab, et riske ei vähendata ka erakorraliste turuolukordade puhul. 

Vajadusel saab pidurit vajutada

Aktiivselt juhitavas fondis töötavad aga nii gaasi- kui ka piduripedaal – see tähendab, et riski saab nii öelda maha või juurde keerata. Kui autode võrdlusega edasi minna, siis mõnel aktiivselt juhitud fondil on ka turbonupp: küll piiratud määral, aga kasutatakse ka võimendust ning investeeritakse aktsiatesse üle 100%. 

Aktiivse stiili puhul investeerivad fondijuhid nii üksikväärtpaberitesse kui ka teistesse fondidesse (nii aktiivsetesse kui ka passiivsetesse). Seega võib ka aktiivselt juhitud pensionifondil olla investeeringuid passiivsetesse indeksfondidesse. See aga ei tähenda, et sellise pensionifondi juhtimisstiil on passiivne – indeksfonde kasutatakse eesmärgiga muuta portfelli juhtimine tõhusamaks ning teha kiireid vahetusi erinevate varaklasside ja sektorite vahel. Näiteks müüakse Aasia aktsiate indeksfondi osakud ja suunatakse raha Euroopa ettevõtete võlakirjade indeksfondi. Või müüakse pangandussektori indeksfondi osakud ja suunatakse raha väärtusettevõtetele keskenduvasse aktiivselt juhitavasse aktsiafondi.

Kui passiivsed pensionifondid piirduvad maailma börsiettevõtetega, siis aktiivsete pensionifondide investeeringute valik ja tööriistakast on mitmekesisem. Arvestatav osa aktiivsete pensionifondide investeeringutest on suunatud kodupiirkonda, samas kui passiivsete pensionifondide investeeringud Eestisse on nullilähedased. Lisaks börsiettevõtetele investeerivad aktiivselt juhitavad pensionifondid veel näiteks kinnisvarasse, metsamaasse või iduettevõtetesse. Tavalisele investorile võivad need investeeringud olla kättesaamatud. 

Ligi 100 000 SEB aktiivselt juhitud pensionifondide klienti on läbi erakapitalifondide investeerinud erinevatesse intelligentsetesse transpordilahendustesse või tarkvara arendavatesse börsivälistesse ettevõtetesse – näiteks Piletilevi, Ridango, Rahva Raamat või Hansab. Enamik meist on nende toodete ja teenustega kokku puutunud: sularahaautomaadist raha võttes või ID-kaarti käes hoides, ühistranspordikaarti kasutades, pileteid või raamatuid ostes.

Aktiivne juhtimisstiil tähendab ka põhjalikumat kliendikommunikatsiooni – fondi investeerimismeeskond selgitab oma investeerimisotsuseid ning nägemust finantsturgudel toimuvast ekspertkommentaarides, sotsiaalmeedias või miks mitte ka taskuhäälingutes ning videotes.

Fondi juhtimisstiilist olulisemgi on fondi riskitase. Liiga väheriskantses fondis olles loovutab pensionikoguja osa tootluspotentsiaalist. Liiga kõrge riskiga valik jällegi võib tähendada, et pensionikoguja ei talu tootluse suuri kõikumisi ning vahetab seetõttu fondi ebasobival hetkel vähemriskantsema vastu ning võib selle tulemusel pikas perspektiivis tulu kaotada. Just seetõttu on oluline oma kogumispensioni seis aeg-ajalt üle vaadata ning vajadusel teenusepakkujalt nõu küsida.

Endriko Võrklaev
SEB Varahalduse fondijuht 

SEB pensionifonde valitseb SEB Varahaldus. Eelnev teave on informatiivse iseloomuga ja seda ei tohi käsitleda investeerimisalase soovituse, nõustamise ega toote või teenuse pakkumise või soovitusena lepingu sõlmimiseks. Iga investeerimisotsusega kaasneb risk. Enne lepingu sõlmimist tutvuge prospekti, põhiteabe ja tingimustega SEB kodulehel. Vajadusel pidage nõu asjatundjaga või registreerige nõustamisele SEB kodulehel seb.ee.
 

Lisainfo:

Maarja Kalamas
kommunikatsioonijuht
SEB Pank

mobiil +372 5304 5743
aadress Tornimäe 2, 15010 Tallinn
e-post maarja.kalamas@seb.ee