Ekspert selgitab: Mis saab laenust peale laenuvõtja surma?

22.01.2026 - 10:06

Läheda inimese kaotuse puhul tuleb lisaks leinale tegeleda ka pärimisküsimustega. Ekspert selgitab, kelle kanda jääb ootamatu elusündmuse korral laenukohustus ning millised on pärijate jaoks esimesed sammud panga ees.

Lähedase surma korral peab paratamatult tegelema ka pärimistoimingutega, et lahkunu vara, õiguste ja kohustuste osas selguks õigusjärglane. Selleks tuleb algatada notari kaudu pärimismenetlus – avalduse esitamisel selgitab notar välja testamendi või pärimislepingu olemasolu ning teeb pärandaja õiguste ja kohustuste kohta päringud registritesse ja Eestis tegutsevatele krediidiasutustele. Menetluse lõppedes selgub, kes on pärimislepingu, testamendi või seaduse järgselt pärijaks.

„Tihti ei pruugi pärijad isegi lähedase surma puhul olla teadlikud, milline pärandvara neile osaks saab. Seda veelgi enam olukordades, kus lahkub lähiringi inimene, kellega on suheldud harva. Sellistel puhkudel võib pärijatel olla põhjendatud hirm, et pärandiga kaasnevad ka laenukohustused, mille eest vastutus langeb nüüd nende õlule,“ rääkis SEB eraklientide panganduse divisjoni juht Sille Hallang.

Laenukohustus surmaga ei lõpe

Üldine põhimõte on, et pärandvara hulka kuuluvad nii asjad, õigused kui ka surnud isiku võetud kohustused. Seetõttu kaasneb pärandi vastu võtnud pärijatele ka kohustus täita surnu kehtivaid laenulepinguid.

Kui laenulepingus on surnud isiku kõrval ka teine laenusaaja, siis satuvad pärijad teise laenusaajaga koos nii-öelda solidaarvõlgnike rolli. Kuigi on levinud see, et teine laenusaaja jätkab ise laenu tagasimaksmist tavapärases korras, ei pruugi see alati nii olla ning vajalik on saavutada laenu teenindamiseks kokkulepped.

„Kui laenulepingus kaaslaenusaajaid ei ole, peavad pärijad omavahel kokku leppima, kelle konto kaudu laenu teenindamine jätkub. Seejuures tuleb pärijatel silmas pidada, et ilma panga nõusolekuta pärijate vahelised kokkulepped pangale siduvad ei ole ning neilt saab nõuda täitmist solidaarvõla põhimõtetel. Seetõttu oleks mõistlik pärijatel koheselt pangaga ühendust võtta, et edasised tegevused läbi arutada,“ avas Hallang.

Ekspert pani südamele, et laenuvõtjatel tasub juba täna riskide ennetamiseks kaaluda laenukaitse kindlustuse sõlmimist. „See aitab tagada nii enda, kaaslaenaja kui ka lähedaste finantsilise turvalisuse olukorras, kus ühel laenuvõtjal tekib terviserike või juhtub muu ootamatu probleem või õnnetus,“ jagas Hallang.

Pärandist on võimalik ka loobuda

Pärandist saab pärija ka ilma pärandvara koosseisu teadmata loobuda. Loobumise tähtaeg on kolm kuud alates hetkest, kui pärija saab teada või peab teada saama pärandaja surmast ning oma pärimisõigusest. Kui pärija selle tähtaja jooksul notariaalselt tõestatud vormis pärandist ei loobu, loetakse ta pärand vastu võtnuks.

„Pärandit ei saa vastu võtta nii, et võetakse ainult vara ja kohustusi mitte. Peale pärandist äraütlemist liigub pärimisõigus teistele õigustatud isikutele edasi,“ ütles Hallang.

Samas on pärijal võimalik oma vastutusest loobuda ka peale pärandvara inventuuri või pankrotimenetluse algamist. „Pärandi vastu võtnud pärija võib notarile esitada inventuuri nõude. Inventuuri tegemise korraldab täitur ning selle eesmärk on selgitada välja pärandvara koosseis – piltlikult „kreedit“ ja „deebet“. Kui pärandis olevate kohustuste täitmiseks pärandvarast ei jätku, saab pärija algatada pankrotimenetluse. Üldjuhul on pärija valida, kas ta inventuuritaotluse või pankrotiavalduse esitab,“ lisas Hallang.