Eesti inimeste säästud on lõunanaabritega võrreldes väiksemad
SEB Baltikumi uuringust selgus, et töökaotuse puhul on Eesti inimesed Leedu elanikest märksa kehvemas seisus, sest rahalised puhvrid on väiksemad ja ebakindlus suurem. Ka kogumishoiuste andmed näitavad, et Eesti elanike säästud jäävad lõunanaabritega võrreldes kordades väiksemaks.
Ekspertide hinnangul peetakse üldiseks heaks praktikaks rahalist puhvrit, mis katab vähemalt kolme kuni kuue kuu hädavajalikud kulutused. Selline varu aitab toime tulla nii ootamatu töökaotuse, terviseprobleemide kui ka ajutiste majanduslike kriisidega ilma, et peaks kiiresti laenu võtma või igapäevaseid kulutusi järsult kärpima.
SEB Baltikumi uuringust selgus, et sissetuleku pidurdumisel tunnevad ennast kõige kindlamini leedukad. Koguni 18% Leedu elanikest suudaks oma rahalistest säästudest igapäevaseid kulusid katta kuni kolm kuud ja 24% kuni kuus kuud. Lausa 37% saab kulud kaetud aga üle kuue kuu. See viitab suhteliselt heale valmisolekule tulla toime ootamatute majanduslike vapustustega, nagu sissetuleku ajutine katkemine või suuremad ootamatud kulud.
Samas on Eestis kuni kolmekuuline rahaline puhver olemas 20%-l elanikkonnast ja kuni kuuekuuline puhver 19%-l. Enam kui kuus kuud suudaks ilma sissetulekuta elada 21% inimestest, kellest suurim osa elavad ja töötavad Harjumaal ja Tartumaal.
„Tulemuste läbilõige näitab, et Eesti inimesed hindavad end on majanduslikult keerukamates olukordades leedukatest vähem kindlustatuks. Lätlastega võrreldes oleme suuresti samal pulgal või mõnel juhul paremas seisus. Meie suurimaks probleemiks on aga see, et Eestis on märkimisväärne osa inimesi, kelle rahalised reservid on väga piiratud või puuduvad sootuks. Ligi iga viies inimene ütleb, et tal ei ole üldse sääste, samas kui Leedus näeme elanikkonnast sellises olukorras iga kümnendat inimest. See number on aastaga ka paari protsendipunkti võrra kasvanud,“ avas SEB kogumise, investeerimise ja pensionivaldkonna juht Elisabet Visnapuu. “Küllaga võib inimeste nägemus 6-kuulisest rahalisest puhvrist ja selle aja jooksul kaetavatest vajadustest olla erinev, mistõttu ei pruugi inimeste tajutav kindlustunne alati peegeldada tegelikku valmisolekut ootamatuteks olukordadeks,” lisas ta. 
Eesti inimeste hinnang oma toimetulekule töökaotuse puhul
Kogumishoiuste keskmised kasvavad, ent Eesti inimeste säästud on lõunanaabritest poole väiksemad
SEB kogumishoiuse keskmised saldod kinnitavad säästmisvõimekuse paranemist nii Eestis, Lätis kui ka Leedus. Eestis kasvas keskmine kogumishoiusel hoitav summa aastaga 1230 eurolt (2025) 1615 euroni (2026), mis tähendab ligikaudu 31 protsendilist kasvu. Lätis oli kogumishoiuse keskmine 2025. aastal 2460 eurot ning 2026. aastal 3155 eurot, kasvades aastaga 28 protsenti. Leedus on kogumishoiuste keskmised summad üle nelja korra kõrgemad kui Eestis, 2025. aastal oli keskmine kogumishoiusel hoitav summa 6300 eurot, 2026. aastaks on see kasvanud üle 13% 7160 euroni.
“Kogumishoius on eestimaalaste seas üks enim kasutatavaid viis oma raha hoiustamiseks ja mõningaseks kasvatamiseks. Samas ilmneb, et Eesti inimestel on kogumishoiusel keskmiselt vähem raha kui lõunanaabritel. See ei tähenda, et raha ei võiks olla paigutatud ka muudesse hoiustamisvõimalustesse ja väärtpaberitesse või ei hoita seda pangakontol, kuid avab, et juba siin on keskmised hoiustatavad summad tunduvalt väiksemad, mis läheb kokku inimeste hinnanguga oma rahaasjadele,” rääkis Visnapuu.
Uuringud viidi Eesti, Lätis ja Leedus Norstati poolt 3000 osaleja seas läbi 2025. ja 2026. aasta jaanuaris.
Lisainfo:
Maarja Lumiste
kommunikatsioonijuht
erakliendi valdkond
SEB Pank
Telefon +372 56631925
Tornimäe 2, 15010 Tallinn
Maarja.lumiste@seb.ee
www.seb.ee
