Eesti ettevõtted on karastunud ning vaatavad tulevikku mõõdukalt optimistlikuna

Eesti ja Euroopa majandusprognoosid on olnud juba pikalt pessimistlikud ning lähiajal ei ole näha selles osas muutuseid. SEB ettevõtete panganduse juht Peep Jalakas nentis, et heitlikest aegadest sõltumata on Eesti ettevõtted karastunud ning vaatavad tulevikku mõõdukalt optimistlikuna. Ebakindlust on näha eelkõige alustavate ettevõtjate seas.

Värskelt SEB ettevõtete panganduse juhiks saanud Peep Jalakas tõdes, et mõistagi avaldavad sellised mastaapsed kriisid nagu pandeemia ja sõda, majandusele ja ettevõtete tervisele pikaajalist mõju, kuid avavad ka uusi võimalusi, mis võivad tugevdada ettevõtete pikaajalist väljavaadet ja konkurentsivõimet.

“Eestis on kriiside ja üldise ebakindla majanduskeskkonna mõjul osa ettevõtte käive ning kasum langenud. Ometigi on ettevõtete võlgnevuste tase väga madal, mis viitab ettevõtete tugevale bilansile ja likviidsusele,” ütles Jalakas. Ta selgitas, et probleemseid kliente, võlgnevuses olevaid laene ja maksepuhkuse taotluseid on ebakindlas majandusseisus siiski õnneks vähe. 
“Vaatamata majanduslikule survele on Eesti ettevõtjad suutnud finantsolukorraga seni edukalt toime tulla, kuid paljudel juhtudel on senine stabiilsus olnud varasemate säästude ja tegevuste optimeerimise tulemus, mis näitab ettevõtlussektori vastupidavust ning visadust,“ nentis Jalakas.

Ettevõtlusega alustamine tekitab ebakindlust

Pikaajalisemalt tegutsenud ettevõtted saavad suures osas ebakindlates majandustingimustes hakkama, samas võib näha kasvavat enesekindluse puudumist ettevõtlusega alustamise osas.

Jalakas tõi välja, et SEB ja Norstati poolt augustis läbi viidud uuring näitas, et eestlaste valmidus ettevõtlusega alustada on Baltikumi madalaim ning ebakindlus on võrreldes kevadega kasvanud. „Kui 2023. aasta kevadel Norstati poolt läbi viidud alustavate ettevõtjate uuringu tulemustest selgus, et lähiajal ei soovi ettevõtjaks saada 52% vastanud naistest ja 43% meestest, siis augustis läbi viidud uuringu tulemused näitasid, et aktiivsus on alanenud veelgi - 58% naistest ja 52% meestest ei soovi lähiajal ettevõtlusega alustada,“ kirjeldas Jalakas uuringu tulemusi. 
Ta lisas, et majanduslikult keerulisel ajal jääb oma ettevõttega alustamine tõesti tihti rahalise ebakindluse taha ning äriplaanide elluviimine lükatakse edasi aega, mil üldine majanduslik keskkond on püsivam.

Siiski näitab statistika, et sel aastal on Eestis alustavate ettevõtete arv suurenenud umbes 10 protsenti võrreldes eelmise aasta sama perioodiga. Jalaka sõnul võib järeldada, et kuigi kriisid on tekitanud inimestes teatavat majanduslikku ebakindlust, otsitakse täiendavate sissetulekute teenimise võimalusi ettevõtlusest.

Tulevik on ebaselge, kindlust lisab tugev laenuportfell ja jätkusuutlik ettevõtlus

Kuigi mitmed majandusharud, eriti töötlev tööstus ja ekspordimahud, on mitmendat kvartalit järjest languses ning murepilved on ka järgnevate kvartalite ees, ei ole Jalaka sõnul näha ühte ainust sektorit, kus oleks suuri probleeme – pigem heideldakse sektorite üleselt sarnaste väljakutsetega.

Eesti ettevõtetele avaldab Jalaka  sõnul enim mõju Skandinaavia turgude ja nõudluse jahenemine, energiahindade ebakindlus, seda eriti talveperioodil, ning inflatsioon ja sellega kaasnevad kõrgemad intressimäärad, mis eriti mõjutavad kinnisvarasektorit, kus on pikaajaliste  laenude osakaal suur ning seetõttu mõju laenumaksetele oluline.

„Skandinaavia turgude nõudluse vähenemine ning Rootsi ja Norra krooni odavnemine euro suhtes on oluliselt mõjutanud Eesti eksportijaid. SEB prognoos näeb küll Rootsi majandusele tuleval aastal väikest tõusu, ent suuremat kasvu peab veel ootama,“ märkis Jalakas, lisades, et Skandinaaviasse eksportivatel Eesti ettevõtetel on varasemast enam väljakutseid ning mitmed suuremad investeerimisprojektid on Skandinaavia suunal hetkel ootele pandud. Samal ajal on tööjõuturg Eestis endiselt tugev ning palgakasv üle 10%i, mis paneb ettevõtete kulubaasi täiendava surve alla.

Teise faktorina, millest ettevõtete majanduslik tegevus sõltub, tõi Jalakas välja teadmatuse, mida teevad aasta viimases kvartalis sisend- ja energiahinnad. „Sellist hinnatõusu nagu nägime eelmise aasta lõpus, me suure tõenäosusega siiski ei näe, ent väga keeruline on prognoosida, milliseks kujunevad energiahinnad, mis mõjutavad kahtlemata ka teiste sektorite hinnataset ja üldist majanduslikku toimetulekut,“ rääkis Jalakas.

Jalaka sõnul näitab USA majandus juba esimesi märke, et madalseisust ollakse üle saamas, kuid Euroopa majandusseis on aasta viimase kvartali osas endiselt äraootaval positsioonil.

Jalakas märkis, et SEB äriklientide majandustegevuse andmed näitavad mõneti üllatavalt, et ettevõtted tegutsevad aktiivselt ning nõudlus ettevõtete arenguks vajalike investeeringute jaoks ei ole ebakindlas majanduskeskkonnas kahanenud. 
„Toimivad ettevõtted oskavad hinnata riske ning optimeerida oma tegevusi viisil, et neil on võimalik kaasata nii laenuraha kui teha investeeringuid, mis tugevdavad nende konkurentsipositsiooni turul ning loob hea pinnase tulevaseks kasvuks,“ nentis Jalakas.

Lähiaastate majanduskasvu võiks Jalaka sõnul toetada  jätkusuutlike lahenduste ja süsinikuneutraalsuse saavutamise suunas tehtavad investeeringud. “Energiasektor on näinud aktiivseid investeeringuid. Euroopa regulatsioonid sunnivad ettevõtteid rohkem tähelepanu pöörama oma süsinikujalajäljele, mis mõjutab ka hinnakujundust ja konkurentsivõimet Euroopa turul,” selgitas ta. Usutavasti suurenevad lähiaastatel jätkusuutlikkusega seotud investeeringud ka teistes majandussektorites lisaks energeetikale.

Peep Jalakas
SEB ettevõtete panganduse juht