Eesti autopargist on vaid 0,5% elektriautod. Mida näitab nende taskukohasuse indeks?
SEB tutvustas esmakordselt elektriautode taskukohasuse indeksit. Panga analüütikute koostatud elektriautode taskukohasuse indeks näitab, millist elektriautot saavad endale lubada Eesti keskmist palka teeniv üksikisik ja kaheliikmeline perekond.
Keskmine palk on maakonniti erinev ning seetõttu on elektriauto taskukohasuse väljaarvutamisel toodud välja võrdlused nii Tallinna ja Harjumaa kui ka näiteks Valgamaa keskmise palga baasil. Palga erinevus peegeldub juba ka Eestis registreeritud elektriautode statistikas, nimelt on näha, et kõrgeima keskmise palgaga Tallinnas ja Harjumaal, on registreeritud 70% elektriautode kogumahust. Seejuures on vaid 10% kõikidest elektrisõidukitest registreeritud Tartus ning ülejäänud maakondades 1-4%.
„Vaatamata sellele, et ettevõtted on suuremad elektriautode liisijad, kui eraisikud – 2023. aasta esimesel poolel soetasid väikeettevõtted 36% rohkem elektriautosid kui eraisikud – on ka eraisikute liisinguprotsent võrreldes esimese poolaastaga 21% võrra tõusnud. SEB rohelisse liisingusse võetud sõiduautode arv on kasvanud seejuures aastaga 2,2 korda. See näitab, et kuigi elektriautode hind on endiselt sisepõlemismootoriga autodest tunduvalt kõrgem, on jätkusuutlikkuse valguses hakatud otsima keskkonnasäästlikumaid alternatiive,“ rääkis SEB Liisingu juht Rein Karofeld.
Elektriautodele üleminek on keeruline protsess
Euroopa Liit, sealhulgas Eesti on seadnud eesmärgiks saada 2050. aastaks esimeseks kliimaneutraalseks majanduseks ja ühiskonnaks. Suurimaks väljakutseks on seejuures transpordi ümberkujundamine. Vaatamata sellele, et mõned Euroopa Liidu riigid on juba teatanud, et kehtestavad sisepõlemismootoriga autodega kauplemisele piirangud, puudub Eestil jätkuvalt elektriautodele ülemineku strateegia. Samuti on riigipoolne toetus elektrisõidukitele nende kõrge hinna juures minimaalne 4 000 eurot.
„Täna puudub meil selge visioon, mis on transpordivaldkonna rohelisemaks muutmiseks järgmine samm. Küll aga ei saa väita, et üleminekul oleks tegelikult takistuseks laadimistaristu. Pigem räägime me mugavusest. Kuigi veel hetkel peab oma sõite elektriautoga hoolsalt planeerima, siis 2026. aastaks on Euroopa Parlamendi poolt seatud eesmärgiks tagada iga 60 km tagant elektriautode laadimispunkt võimsusega 400 kW.
Taskukohaseid võimalusi leidub
Eesti keskmist palka teeniv üksikisik saab endale lubada 370 eurost liisingut kuus, selle eest on võimalik soetada veidi alla 30 000 eurot maksev elektriauto. Tallinnas ja Harjumaal on võimalik liisingu kuumakse kõrgem (405 eurot) ja Valgamaal madalam (295 eurot).
Kaheliikmelisele perele, kus mõlemad täiskasvanud teenivad Eesti keskmist palka, on taskukohane liising 740 eurot kuus, selle eest saab veidi alla 60 000 eurot maksva elektriauto. Tallinnas ja Harjumaal on see summa kõrgem (810 eurot) ja Valgamaal madalam (590 eurot).
Keskmisele perele, kus kasvab üks laps ja perel on kodulaen, on igakuine liisingumakse 760 eurot, mille eest saab samuti ligi 60 000 eurot maksva sõiduki. Tallinnas ja Harjumaal on makse kõrgem (810 eurot) ning Valgamaal madalam (670 eurot).
SEB erakliendid eelistavad uutest elektriautodest Kia EV6, Škoda Enyaq iV, Volvo XC40 mudeleid – selliste autode keskmiseks hinnaks on 62 000 eurot.
„Sobiva elektriauto leiab igale rahakotile, sealhulgas ka kasutatud autode seast. Siiski tuleb märkida, et eestimaalased otsustavad pigem kallimate elektriautode kasuks, mis on oma hea varustatuse ning üha pikeneva sõiduulatusega ka põhjendatud valik,“ jagas Karofeld.
Lisainfo:
Katre Kärner
kommunikatsioonijuht
ärikliendi valdkond
Telefon +372 5560 9962
katre.karner@seb.ee
