„Blue Monday“ – kuidas mõjutab aasta masendavaim päev tarbijate rahakotti?
Täna, 19. jaanuaril, on „Blue Monday“ ehk aasta masendavaim päev. Kuigi sellel mõistel puudub teaduslik alus, kasutatakse seda laialdaselt reklaamimaailmas, suunamaks tarbijaid rohkem ostma. Nõnda avaldab meeleoluturundus olulist mõju inimeste rahakotile.
Jaanuari kolmandat esmaspäeva tuntakse juba aastaid kui „Blue Monday’d“ ehk aasta kõige masendavamat päeva. „Blue Monday“ idee pärineb 2005. aastast, mil psühholoog Cliff Arnall esitles valemit, mis pidi aasta kõige depressiivseima päeva välja arvutama. Arvesse võeti mitmeid inimlikke tegureid: pimedus ja külm ilm, rahapuudus pärast pühi, pettumus uusaastalubadustes ning motivatsioonilangus.
SEB väärtuspakkumiste juht Victoria Tkatš selgitas, et kuigi need tunded on paljudele jaanuaris tuttavad, ei ole valemil siiski teaduslikku alust. „Neid tegureid ei ole võimalik objektiivselt mõõta ning puuduvad uuringud või retsenseeritud teadusartiklid. Ka autor ise on hiljem tunnistanud, et kontseptsioon loodi hoopis koostöös reisifirmaga turunduslikel eesmärkidel,“ ütles Tkatš.
Teisisõnu - „aasta kõige masendavam päev“ ei sündinud teadlaste laborites, vaid reklaamimaailmas.
Miks see idee siiski toimib?
Hoolimata teadusliku aluse puudumisest on „Blue Monday“ ühiskonnas tugevalt kanda kinnitanud. Jaanuar on paljude jaoks niigi keeruline kuu: pühad on möödas, päevad lühikesed, arved suured ja kevad tundub veel kaugel. Just sellises seisundis muutume vastuvõtlikumaks reklaamisõnumitele, mis lubavad kiiret leevendust.
„Jaanuaris muutub meeleoluturundus märgatavalt agressiivsemaks – sooduspakkumised, reisikampaaniad ja üleskutsed end premeerida ilmuvad ajal, mil paljude inimeste rahaline seis pole veel jõuludest taastunud,“ selgitas Tkatš.
Emotsionaalne ostlemine - vaikne oht rahakotile
Finantsvaates ei ole „Blue Monday“ ohtlik mitte kuupäeva, vaid negatiivsete emotsioonide tõttu, mis mõjutavad meie otsuseid. Ostlemisest tekkiv lühiajaline rahulolutunne võib tunduda süütu, kuid selle mõju on petlik. Ilma selge kulutuste plaanita on väga lihtne kulutada rohkem, kui tegelikult lubada saab.
„Emotsionaalne ostlemine väljendub sageli planeerimata ostudes, ajasurvega kampaaniates „ainult täna“ ning põhjendustes nagu „olen selle ära teeninud“. Kahjuks järgneb sellele tihti ostujärgne kahetsus ja täiendav ärevus, kui arved saabuvad,“ märkis Tkatš.
Kuidas end meeleoluturunduse eest kaitsta?
Lahendus ei peitu vähemas ostlemises, vaid teadlikes valikutes. Kui rahaline olukord on kontrolli all, on ka vaimne heaolu stabiilsem. „Aasta alguses tasub võtta aeg maha ja vaadata üle oma tulud, kulud ning püsikohustused. Hea nipp on seada endale ajutine kulupiirang, lükata mittevajalikud ostud vähemalt 48 tunniks edasi ning hinnata, kas kulutus on päriselt vajalik või lihtsalt emotsioonidel mängiv,“ soovitas Tkatš.
Lisaks aitavad ostlemiselt mõtted mujale saada lihtsad igapäevased tegevused – liikumine, soe toit, kodu korrastamine ja juba olemasolevate asjade väärtustamine. Uusaastalubadusi tasub seada realistlikult, keskendudes väikestele ja saavutatavatele sammudele, sest nii on lihtsam pikema aja vältel motiveerituks jääda.
Meeleolu ei müüda poes
Päeva lõpuks kujundavad meie meeleolu ja rahalist kindlustunnet igapäevased valikud. Kui need on teadlikud ja läbimõeldud, ei määra ükski esmaspäev, olgu see jaanuaris või märtsis, meie heaolu.
„Kui arved on korras ja olemas on kasvõi väike finantsiline puhver, on kergem hingata ka siis, kui väljas on pime ja sombune,“ võttis Tkatš teema kokku.
Lisainfo:
Maarja Lumiste
kommunikatsioonijuht
erakliendi valdkond
SEB Pank
Telefon +372 56631925
Tornimäe 2, 15010 Tallinn
Maarja.lumiste@seb.ee
www.seb.ee
