Uuring: Leedu majandusedu peegeldub ka laste taskuraha suuruses

SEB Balti riikide lapsevanemate uuringu kohaselt on lastele kõige heldemad taskuraha jagajad leedulased, kellest iga neljas annab 50–100 eurot kuus. Eesti vanemad väärtustavad taskuraha andmisel eelkõige regulaarsust ja järjepidevust, samas kui lapse rahakasutuse jälgimisele pööratakse vähem tähelepanu.

Kui Eestis ja Lätis saab suur osa lastest kuus taskuraha kuni 20 eurot – vastavalt 42% ja 47% –, siis Leedus on see summa tavaline vaid 30% laste puhul. Samal ajal saab Leedus suurim osa lapsi, ligi 40%, kuus taskuraha summas 20–50 eurot. 50-100 eurot annab Eestis oma lastele 14%, Lätis 13% ja Leedus tervelt 23% lapsevanematest.

SEB laste ja noorte valdkonna väärtuspakkumiste juht Victoria Tkatš tõdeb, et Leedu vanemate taskuraha suurused on viimastel aastatel kasvanud, mis võib peegeldada riigi majanduse kiiret arengut. „Võrreldes eelmise aastaga on nende vanemate osakaal, kes annavad lapsele taskuraha kuni 20 eurot kuus, langenud veerandi võrra,“ sõnas Tkatš ning lisas, et tegu ei ole küll hüppelise muutusega, kuid võib olla esmane märk, et riikide majanduslik seis peegeldub üha enam ka taskurahas.

Eestis ja Leedus on võrdselt neid vanemaid, kes annavad oma lapsele kuus taskurahana üle 100 euro – mõlemas riigis  8% –, samas kui Lätis on sama näitaja poole väiksem ehk vaid 4%.

Eesti vanemad annavad taskuraha kõige regulaarsemalt

„Eesti lapsevanemad on taskuraha andmisel kõige süstemaatilisemad – ligi pooled   vastanutest kinnitasid, et nende laps saab regulaarselt kindla summa. Leedus annab järjepidevalt taskuraha 40% ja Lätis vähem kui 30% vanematest. Samas tunnistasid ligi pooled Läti lapsevanemad, et neil puudub kindel süsteem ning taskuraha antakse lapsele vastavalt vajadusele. Leedus ja Eestis vastas samamoodi ligi 40% vanematest,” sõnas Tkatš.

„Kui Eesti lapsevanemad annavad taskuraha regulaarsemalt, siis Leedu vanemad jälgivad tähelepanelikumalt taskuraha kasutamise kokkuleppeid,“ märkis Tkatš. Nii on näiteks enam kui viiendik Leedu lapsevanematest kehtestanud oma lastele kindlad reeglid, millele taskuraha tohib kulutada. Eestis on selliseid vanemaid 14% ja Lätis vaid 8%. Samas arutavad kõigis Balti riikides ligi pooled lapsevanematest lastega seda, millele taskuraha kulutada, lubades lastel samas ise otsuseid teha.

„Kõige parem viis lapse rahatarkuse kasvatamiseks ongi justnimelt see, kui taskuraha kasutamine temaga läbi arutada, aga lasta tal samal ajal ise otsustada, millele ta taskuraha kulutab, sest see suurendab ka lapse ja vanema vahelist usaldust,“ rääkis Tkatš. Samas on tema sõnul hea, kui laps saab taskurahana iga kuu kindla summa, sest see õpetab last varakult oma rahakasutusel silma peal hoidma ning arendab vastutustunnet ja iseseisvust rahaliste otsuste tegemisel, mis on oluline oskus täiskasvanueluks valmistumisel.

SEB korraldatud uuringud toimusid tänavu juulis ja augustis. Uuringud viis läbi Norstat, küsimustele vastas Eestis ja Lätis 1001 ning Leedus 500 lapsevanemat.


Lisainfo:

Maarja Lumiste
kommunikatsioonijuht
erakliendi valdkond
SEB Pank
mobiil +372 56631925
aadress Tornimäe 2, 15010 Tallinn
e-meili aadress maarja.lumiste@seb.ee