Tollimaksud on unustatud, aktsiaralli tõstab pensionivarasid

Suvekuud tõid maailma aktsiaturule ligi 10% suuruse hinnaralli, mis on pannud unustama märtsi-aprilli võbelusi ning viinud enamiku börsiindekseid aasta algusest plusspoolele. 

Investoreid rõõmustasid intressimäärade langetamise ootused, jätkuvad investeeringud tehisaru arendamisse ning stabiliseerumine Hiina majanduses ja aktsiaturul. USA makromajanduse indikaatorid näitavad oodatust paremat seisu ning jaeinvestorid kasutavad väiksematki aktsiaturu langust positsioonide lisamiseks. Tehisaru oli abiks ka käesoleva kommentaari kirjutamisel.

Tehisaru arendamiseks vajalikud investeerinud andmekeskustesse ja riistvarasse on aga tekitanud küsimusi, kas need investeeringud end ka ära tasuvad? Üha enam on märgata järgnevat ootusi üles kütvat spiraali:

1. pilvetehnoloogia arendajad (Microsoft, Amazon, Google) investeerivad suures mahus tehisaru taristusse – ostes suures koguses Nvidia graafikakaarte ja laiendades andmekeskusi;
2. Nvidia ja teised kiibitootjad laiendavad tootmist ja uute kiipide arendamist, mis toob kasu kiibitootjate tarnijatele ning läbi kiibitootjate aktsiate tõusu toetab aktsiaturgu laiemalt;
3. pooljuhtide tootjad, andmekeskuste ehitajad ja energiataristu pakkujad laiendavad tootmist, mis toetab põhivarainvesteeringuid ja maailmamajandust laiemalt;
4. tehisaru taristu areng ja kiipide kättesaadavuse paranemine muudab tehisaru kasutamise odavamaks ja võimaldab pilvetehnoloogiate arendajatel laiendada tehisaru võimaluste pakkumist. See omakorda toidab pilvetehnoloogiate arengut ja andmekeskuste laiendamist;
5. Nvidia, Microsoft ja teised teatavad rekordilistest tulemustest, mis toetavad aktsiahindu. Kõrgemad aktsiahinnad alandavad firmade kapitalikulu, mis soodustab uusi investeeringuid ja ülevõtmisi. Investorid ja valitsused saavad signaale, et käimas on revolutsioon tootlikkuses, mis toob kaasa uusi rahasüste sellesse sektorisse.

Taoline ringikujuline ootuste kruvimine viib ühel hetkel mullini ja valede investeerimisotsusteni. Paljud tõmbavad paralleele 1999-2000. aastatel toimunud telekomi- ja internetifirmade eufooriaga. On aga oluline vahe, kas praegune hetk on nagu „1999“ või hoopis nagu „1995“. Viimasel juhul on meil veel mitmeid aastaid buumi ja aktsiarallit ees.

SEB pensionifondidel on gaas põhjas

Viimastel kuudel on parimad investeerimistulemused tulnud Euroopa pangaaktsiatest, USA tehnoloogiasektorist ning arenevatelt turgudelt, eeskätt Hiinast. Oleme neid segmente lisanud ka SEB aktiivselt juhitud pensionifondidesse. Suvel müüsime pensionifondidest mõned kaitsvamad aktsiapositsioonid ja lülitusime tsüklilisematesse sektoritesse. Hoiame aktsiariski tavapärasest kõrgemal tasemel, sest näeme lühiajaliselt aktsiaturgude tõusu jätku. USA aktsiad ei ole väärtuskordajatelt enam ammu odavad, kuid likviidsust turul jätkub ja erinevate signaalide põhjal on ka paljud institutsionaalsed portfellid endiselt alainvesteeritud. 

Juulist septembrini tegi parima investeerimistulemuse SEB pensionifond indeks. Aasta algusest arvestades on eesotsas kolmanda samba indeksfond SEB kliimatuleviku pensionifond indeks. 

SEB aktiivselt juhitavates pensionifondides 18+ on võrreldes indeksfondidega septembri lõpu seisuga mõnevõrra suurem arenevate turgude ja Euroopa aktsiate osakaal ning mõnevõrra väiksem avatus USA dollari valuutariskile. Suvekuudel lisasime aktiivselt juhitud pensionifondidesse erinevaid kohalikke võlakirju (Citadele, LHV), samuti tegime lisainvesteeringuid erakapitalifondidesse Superangel ja Schröders Global Innovation. Lisaks maailma aktsiatele on aktiivselt juhitavates pensionifondides portfelli tasakaalustamiseks kohalikke kinnisvarainvesteeringuid, võlakirju ning maailma juhtivate fondivalitsejate (Morgan Stanley, T Rowe Price, Montrusco, UBS) aktiivselt juhitavaid fonde. SEB kõrge riskiga aktsiafondides 18+ on meie tööriistakastis ka finantsvõimendus, millega saame aktsiaosakaalu tõsta 100% tasemelt veidi kõrgemale – oleme seda võimalust ka viimastel kuudel kasutanud.

Üheksa kuuga palgast säästetud 2000 eurot

2025. aasta algusest on paljud pensionikogujad tõstnud sissemakseid teise sambasse 6% tasemele, millele lisanduvad 4% sotsiaalmaksu maksed. 10% investeerimine enda tuleviku heaks on tõstnud pensionivarade kogunemise tempo uuele tasemele. Nii on keskmise palgaga pensionikoguja enda pensionikontole sissemaksetega selle aasta üheksa kuuga lisanud ligi 2000 eurot*. Et hakata järgmise aasta algusest maksueelselt brutotulult rohkem säästma, tuleb teise samba maksemäära muudatuse avaldus teha enne novembrikuu lõppu.

* Arvutuste aluseks on Eesti keskmise brutopalga teenija, kes paigutas 2025. aasta igal kuul 6%+4% brutopalgast SEB pensionifondi 18+.

Endriko Võrklaev
SEB Varahalduse fondijuht

Eeltoodud teave on üksnes informatiivne ning seda ei tohi tõlgendada investeerimisalase nõustamise, soovituse ega pakkumisena. Ühtegi investeerimisotsust ei tohiks teha üksnes siin esitatud teabele tuginedes. Investeerimistoodete eelmiste perioodide tootlus ega senine tegevuse ajalugu ei tähenda lubadust ega viidet järgmiste perioodide tootluse või tegevuse eesmärkide täitmise kohta.

SEB pensionifonde valitseb SEB Varahaldus. Enne lepingu sõlmimist palun tutvu pensionifondi prospekti ja põhiteabega ning vajaduse korral registreeru nõustamisele SEB kodulehel www.seb.ee.