Soome majandus: miks see meid nii väga puudutab?
Kui Eestis räägitakse ekspordist, investeeringutest ja üldse sellest, mis suunda majandus liigub, ei saa mööda vaadata ühest väga olulisest riigist – Soomest. Meie põhjanaaber ei ole lihtsalt lähedal geograafiliselt, vaid ka majanduslikult: ligi 15% kogu Eesti ekspordist suundub üle lahe, Soome on Eesti ettevõtetele kolmas sihtturg otseinvesteeringute mahu poolest, ja samal ajal 7,4 miljardi euroga ka suurim välisinvestor Eestis. Teisisõnu – kui Soome majandus köhib, siis Eesti jääb harva täiesti terveks.
Muutuv majanduse struktuur: rohkem teenuseid, vähem tööstust
Soome majandus ei ole viimastel aastatel lihtsalt aeglustunud – see on ka märgatavalt muutunud. Neli peamist sektorit, mis panustavad enim SKT-sse – töötlev tööstus, kinnisvara, kaubandus ja info/side – on viimase viie aastaga liikunud erinevas suunas. Tööstuse ja kaubanduse osakaal on langenud, samal ajal kui info ja side ning kutsealased ja teadusmahukad teenused on kasvanud. Tegu pole ainult Soome eripäraga – ka Rootsis on samad trendid, ent näiteks töötleva tööstuse osakaalu langus on Soomes olnud märksa järsem. Kinnisvarasektor on Rootsis küll kiiremini kasvanud, ent mahult on Soome siiski veel ees.
Langus, aga mitte vabalangus
Numbrid ei valeta: võrreldes 2019. aasta I kvartaliga on Soome majandus 2025. aastaks langenud 1%. Euroala kontekstis pole see katastroof – Saksamaa näiteks on kukkunud rohkemgi. Peamised pidurid? Metsandus ja põllumajandus. Kui põllumajandust koormab tööjõu puudus ja karmistuvad EL regulatsioonid, siis metsanduses vaevab sektorit vähenev raiemaht ja aeglasem metsakasv. Samal ajal on kasvumootoriteks olnud infotehnoloogia (digitaliseerimise toel) ja masinatööstus, mis saab tuule tiibadesse rohepöördest.
Ehituses terendab potentsiaal
Üks valdkond, kust võiks oodata uut hoogu, on ehitus. Kuigi sektor pole veel kriisieelse tasemeni jõudnud, hakkavad esimesed märgid taastumisest juba paistma. Elukondlike projektide algus on küll veel madal, aga võrreldes Rootsiga on Soome seis veidi parem. Tööstustoodang seevastu on kriisieelse taseme juba ületanud, isegi EL keskmist napilt edestades. Ka jaekaubanduses on esimese kvartaliga toimunud väike pööre paremuse poole.
Töökohtade kriis – eriti noorte seas
Kui rääkida tööturust, siis pilt muutub tumedamaks. Tööhõive määr 20–64-aastaste seas on küll stabiilselt 76,2%, kuid töötus on tõusuteel – 2019. aasta 6,7%-lt on see 2025. aastaks kerkinud 10,5%-ni. Eriti tugevalt on see tabanud noori naisi vanuses 15–24, kelle seas on töötus kasvanud koguni 5,7%. Enim on töökohti kadunud haldus- ja tugiteenustest ning ehitussektorist. Soome töötuse määr on nüüd kõrgem kui Rootsis (8,7%) ja EL keskmisest (6,0%) – mitte just auasi, millega hiilata.
Valitsus pigistab eelarvet, IMF soovitab juurde
Mida siis Soome ette võtab? Valitsus on juba asunud puudujääki ohjeldama: menüüs on maksutõusud, sotsiaaltoetuste kärped ja valitsuse enda kulude koomale tõmbamine. Samal ajal loodetakse, et 2026. aastal, kui majandus taastub, kasvavad koos sellega ka maksutulud. IMF on aga skeptiline ja soovitab veelgi ambitsioonikamat lähenemist: rohkem investeeringuid teadusesse, haridusse ja innovatsiooni, et pikemas plaanis tootlikkust tõsta. Samuti vajab tugevdamist pangandussektor, mille stabiilsus on majanduse tervise seisukohalt kriitilise tähtsusega.
Mis edasi?
Vaatamata senisele langusele ei ole pilt lootusetu. Prognoosid viitavad, et 2025 ja 2026 tulevad veel kannatlikkust nõudvad aastad – ent majanduse põhjast hakkab tasapisi üles rühkima nii SKT kui ka investeeringud, samal ajal kui töötuse määr peaks hakkama vaikselt langema. Kui Soome suudab samal ajal hoida kursil struktuursed reformid ja suurendada investeeringuid tulevikku vaatavatesse sektoritesse, võib järgmisel kümnendil rääkida taas eduloost.
Marcos Mõrd
SEB majandusanalüütik Mihkel Nestori praktikant
Marcos Mõrd lõpetas Tartu Ülikooli riigiteaduste eriala bakalaureuseõppe, kõrval eriala majanduses. Sügisel plaanib ta asuda magistriõppesse majandusanalüüsi erialal.
