SEB uuring: Eesti inimesed on usinad kogujad, ent hoiavad kogutud raha pangakontol

SEB uuringust selgus, et kuigi koguni 79% Eesti inimestest kogub raha, hoiab lausa üle poole kogujatest (58%) sääste pangakontol, kus raha väärtus inflatsiooni tõttu aja jooksul väheneb.  Et olla valmis ootamatusteks ning vältida võimalikku majanduslikku kitsikusse sattumist, omab 62% vastanutest meelerahufondi.

Märkimisväärne osa 79% Eesti inimestest kogub ühel või teisel viisil raha. Kogumise, investeerimise ja pensionivaldkonna juhi Elisabet Visnapuu sõnul on kogumisharjumuse olemasolu iseenesest väga positiivne, sest see on esimene samm finantsiliselt tugevama tuleviku suunas. Raha kogumisel tasub aga olla nutikas ning see ka kasvama panna - praegu hoiab koguni 58% vastanutest oma kogutud raha lihtsalt pangakontol. „Tavaline arvelduskonto ei ole mõeldud pikaajaliseks kogumiseks. Selleks, et raha väärtus inflatsiooni tõttu ei kahaneks, tasub kasutada hoiustamisvõimalusi, mis maksavad intressi või kogutud raha investeerima,” kommenteeris Visnapuu uuringu tulemusi.

43% hoiustab raha kogumishoiusel. Kogumishoiuse eeliseks on Visnapuu sõnul selle paindlikkus: inimesed saavad alati raha juurde lisada ning vajadusel ka välja võtta. Kohest juurdepääsu oma säästudele peavad oluliseks just 50-65 aastased, kellest vaid 28% hoiab raha kogumishoiusel ja 64% vastanutest arvelduskontol. Samas 18-29 aastaste seas on kogumishoiusele raha kogumine üha populaarsem – 47% vastanutest hoiab kogutud raha just seal. Lisaks kogumishoiusele kasutavad eestimaalased -18% vastanutest- usinalt ka tähtajalise hoiuse lahendusi, kus intressimäärad on endiselt veel kõrged.

Murettekitav on aga Visnapuu sõnul see, et päris suur hulk inimesi, 28%, hoiab kogutud raha sularahas. “Säästude sularahas hoidmine on kahtlemata kõrgeima turvariskiga. Ohuks on võimalik vargus, vara hävimine, kuid ka erinevad pettused. Pea igapäevaselt tuleb teateid, mil pettuste tõttu on inimene ilma jäänud sularahast või pangakontole kogutud rahast,” rääkis Visnapuu.

36% inimestest leiab, et meelerahufond peaks olema üle 10 000 euro

Uuring toob välja, et 62% vastanutest on endale loonud meelerahufondi ehk ootamatute kulutuste katmiseks mõeldud rahapuhvri. Visnapuu tõdes, et arvestades tänaseid kõikuvaid majandusnäitajaid on see julgustav trend. „Meelerahufond on finantsilise kindlustunde alus ja selle olemasolu aitab näiteks töökaotuse puhul vältida võlgadesse sattumist,” lausus SEB kogumise, investeerimise ja pensionivaldkonna juht.

Vanuserühmades on aga erinevusi: näiteks 30–39-aastaste seas tunnistas 42%, et neil ei ole meelerahufondi, samas kui 50–65-aastaste seas on vastav näitaja vaid 34%.

Ka rahapuhvri suurus varieerub: 36% vastanutest tunneks end turvaliselt alles siis, kui fondis on üle 10 000 euro, 23% sooviksid kuni 10 000 euro ning 21% kuni 5000 euro suurust varufondi.

“Uuring näitab selgelt, et mida vanemaks inimesed saavad, seda enam kasvab ka nende turvatunnet loova meelerahufondi ootus – näiteks 45% 60–65-aastastest sooviks fondi suurusega üle 10 000 euro. See peegeldab elukogemusega kasvavat teadlikkust ootamatute kulude ulatusest ning vajadust suurema rahalise puhvri järele. Nooremate seas piisab sageli väiksemast summast. Üldine soovitus on meelerahufondi luues kõrvale panna oma 3-6 kuu sissetulek, hinnates seejuures ratsionaalselt ka oma vältimatuid kulutusi,” selgitas Visnapuu.

SEB kogumise, investeerimise ja pensionivaldkonna uuring toimus 2025. aasta aprillis ja selle viis läbi uuringufirma Norstat. Uuringus osales 1000 Eesti elanikku vanuses 18-65 eluaastat.