Rootsi riik laenas kaks miljardit eurot
Eile toimus Rootsi riigiõlakirjade emissioon, mille käigus kaasati üks miljard eurot. Korraldajate sõnul oodati emissiooni mahuks üks miljard eurot, mida oleks hakanud teenindama mid-swap+ 8 baaspunkti tasemel, ehk hetkehindade juures 2.102%se tootlusega.
Ajalooline emissioon
Kulude katmiseks on Põhjamaade suurim riik emiteerinud võlakirju oma koduvaluutas kroonides ning teinud seda pigem harva. 2021 aasta algusest alates on Rootsi emiteerinud võlakirju vaid neljal korral, millest viimane toimus kaks kuud tagasi. Toona pakuti võlakirju 14.8 miljardi SEK´i eest, mis praeguses vääringus oleks ca 1.35 miljardit eurot. Kui varasemalt oli võimalik euro investoritel Rootsi riigivõlakirju kaubelda vaid kroonides või swappida need eurodesse, siis nüüd saab nende riigivõlakirju ka otse eurodes osta. Seetõttu oli tegu ka kohati ajaloolise emissiooniga, mis äratas suurel hulgal investorite tähelepanu.
Emissioon kujunes edukaks
Enne emissiooni algust indikeerisid korraldajad, et võlakirju võidakse pakkuda ühe miljardi eest. See maht ületati aga üsna kiiresti, kui kogu huvi Rootsi riigivõlakirjade vastu ulatus üle 10.4 miljardi euro. Suure huvi tõttu langetati võlakirjal ka pakutavat intressi algselt indikeeritud MS + 8 bps tasemelt MS + 3 bps-i juurde. Samuti suurendati ka emissiooni mahtu, kui europaberite abil kaasati lõpuks kaks miljardit eurot. Populaarsuse poolest sarnases võlakiri aprilli lõpus emiteeritud Soome 10 aasta pikkusele paberile, mida jaotati investoritele 4 miljardi eest, kuid koguhuvi ületas 23.5 miljardi piiri.
Kallim kui Saksamaa, soodsam kui Eesti
Vaatamata kõrgeimale võimalikule krediidiratingule AAA sai Rootsi märgatavalt kallimalt laenu, kui Euroopa suurim riik Saksamaa. Kui Rootsi sai laenu 2.097% tasemelt, siis Saksamaa kolme aasta pikkused noteeringud kauplevad hetkel 1.9%se ehk pea 0.2 protsendipunkti madalama tootlusega. Vähemalt saavad Rootslased ennast lohutada vaadates oma idanaabri Eesti suunas. Meil küll kolme aasta pikkuseid riigivõlakirju kauplemas ei ole, kuid arvestades, et Leedu riigivõlakirjad kauplevad 2.3%se tootluse juures, siis võiks ka meie kolme aasta pikksute riigipaberite saagikus jääda 2.2-2.3% tasemele. Seda peamiselt meie neli kohta madalamale krediidihinnangule.
Erik Laur
SEB kapitaliturgude maakler
