Peep Jalakas: tollibarjäärid – kas närvide mäng või tõsine risk?

„Kõigepealt pean ütlema, et USA piiril ei olnud vaatamata hoiatustele tunda mingit barjääri. Sekeldusteta riiki sisenemiseks piisas passist, internetis taotletud ESTA-st ning tuli teada, kus peatun ja mida teen. Kui piiriprotseduuride tõsidus võib olla üle võimendatud, siis teiste tõketega ei pruugi asi nii lihtne olla. Kohapeal sain selgema pildi, kas ja mis tüüpi barjäärid on Ühendriikides tekkinud ja mida see meile tähendab“, kirjutab hiljuti USA-d väisanud SEB juhatuse liige Peep Jalakas.

Globaalse haardega SEB-l on kontor New Yorgis, mille korraldatud programm hõlmas terve rea kohtumisi, sealhulgas Nasdaqil ning Microsoftis. Lisaks terve rida kokkusaamisi kohalike analüütikute ja ettevõtjatega maailmamajanduse jõukeskuses. Ei räägi siin ainult USA-st kui jõukeskusest, sest New York omaette võetuna oleks maailma suuruselt üheksas majandus. Ja muidugi oli esimene küsimus analüütikutele, mis meeles mõlkus: „Mida arvate Trumpi poliitikast ja selle mõjust USA ning maailma majandusele“.

Trumpi toetus USA valijate seas on teinud märtsi algusest vähikäiku ning suurimad mured on majanduse vallas. Näiteks inflatsioonile nii hõlpsalt päitseid pähe ei pane ning asja ei tee lihtsamaks teravad sõnad Föderaalreservi aadressil. Enam-vähem ollakse rahul presidendi immigratsioonipoliitikaga, kuid kindlasti ei ole see ettevõtete ja eraisikute toimetuleku võtmeküsimus. Lohutuseks niipalju, et presidendi reiting ei ole jõudnud veel nii madalale kui tema esimesel ametiajal.

Esimeses kvartalis kahanes USA majandus 0,3%, aga pigem oli tegu ühekordse efektiga. Oma roll oli USA ettevõtete reaktsioonil tollidega mängimisele. Imporditi kaupa niipalju kui suudeti ja see lükkas kaubandusbilansi veelgi rohkem kreeni.

Edasise osas soovitasid sealsed analüütikud, näiteks Nasdaqi peaökonomist Phil Mackintosh, jälgida ennekõike USA tööjõuturgu, sest kui töötus hakkab kasvama, muutuvad inimesed ettevaatlikuks ja tarbivad vähem. Selle tulemusena tekib ettevõtetel surve kulusid kokku tõmmata, mis omakorda toob kaasa täiendava tööpuuduse kasvu.

Tollid tulevad kardetust väiksemad
Euroopa ja Eesti jaoks on kõige ärevam küsimus USA administratsiooni tollipoliitika, mis käib üles-alla nagu sõit Ameerika (sic!) mägedel. Eesmärk on USA seisukohalt õilis: kaubavahetuse tasakaalustamine tervema majanduse huvides. Välispoliitiliselt ei saa tähelepanuta jätta suurt muret kaubavahetuse defitsiidist Hiinaga, nii et tolliähvardusetel on oma selge adressaat. 

Vaatamata ähvardusele kehtestada EL-ile 50% tollid – mis nüüd praeguse seisuga juulisse lükati – võib kaubandusvaidluses oodata rahulikumat stsenaariumi. Kõige tõenäolisemalt jäävad Eurasia Group direktori Clayton Alleni sõnul Euroopale mõeldud tollid aasta lõpus 10-15% juurde. Hiina puhul tuleb arvestada pigem 40%-ga ning Kanadale ja Mehhikole kehtestatud jäävad ilmselt tänasele tasemele. Muidugi ei saa „ainult“ 15% juures tuua esile kergendusohet, sest ebakindlust püsib ning tegelikud majandusmõjud nii USA-le kui ka teistele riikidele selguvad aja jooksul. Kõige suurema kaaluga ongi kokkulepped Hiina ja Euroopaga.

Veelgi olulisem on meie jaoks NATO-s toimuv. USA-s toimunud kohtumistel kõlas, et alliansi tervise huvides on Euroopa kaitsekulutuste kasv. Euroopa kaitsetööstusele on USA jõuline retoorika äratuskellaks, et peab ise nüüd rohkem hakkama saama. Geopoliitikas liigub administratsiooni fookus pigem Taiwani suunas ning Ukrainas ei ole kiiret rahu loota. Küll on tõenäolisemad USA sanktsioonid Venemaa suhtes, millest ka avalikult üha rohkem räägitakse.

Küsisime analüütikutelt, et mis saab pärast Trumpi ametiaega ning vastuseks kõlas, et J.D. Vance’i saamine tema mantlipärijaks on pigem vähem kui rohkem tõenäoline, kuna tal ei ole piisavalt rahva toetust. Uurides demokraatide väljavaateid mainiti naljaga pooleks, et kuna neil puudub karismaatiline liider, siis tuleks kaaluda  äsja paavstiks valitud ameeriklast Leo XIV.

Eesti ettevõtetel on USA-s oma võimalused
USA turule jõudnud Eesti ettevõtjad mõistavad, et tegu pole ühetaolise riigiga, kus kõikjal kehtivad samad reeglid. Võime naerda lugudele, et mõnes osariigis ei luba seadus eeslil vannis magada või kirikus ei tohi kanda teisi itsitama panevaid valevuntse, kuid tõsiasi on, et viiekümnes osariigis on eri tavad ja regulatsioonid. Näiteks mööblitootjad peavad arvestama, et toodete funktsionaalsus ja disain erinevad isegi New Yorgis ja Washingtonis. Kõige olulisem on teadmine, et Ameerika turule ei pääse, kui oled loonud perfektse toote, kuid millest keegi ei tea. Loeb bränd ja kuvand, mis aitab äärmiselt tihedas konkurentsis esile tõusta.

Mainiti ka, et kaubandussõja tingimustes võiksid pigem edukad olla väiksed ja regionaalsed ettevõtted kui et globaalsed kontsernid. Kui käib tugev hõõrumine USA ja Hiina vahel, siis on nende riikide brändidel konkureerival turul keeruline ja see annab võimaluse teistele. 
Kindlasti ka Eesti ettevõtetele, kes on eri kriisides näidanud üles julgust ja paindlikkust. USA turule vaatamine, mis pole lihtne, aitab vähendada meie ajaloolistest ja geograafilistest põhjustest tulenevat sõltuvust Põhjamaade turust. Globaalses plaanis on Balti riikide firmadel oma šansid, näiteks kõrge lisandväärtusega toodetel puidu- ja mööblisektoris. 

Lõpetuseks veel praegusest presidendist, kelle tegevuse kohta kaubanduspoliitikas küsisin ühelt ecuadorlasest taksojuhilt. „Kaugema hüvangu huvides peame ootama ja kannatama,“ kõlas tema vastus, mis tuletas meelde, et kõigest hoolimata on Trumpil endiselt palju poolehoidjaid.