Peamised küsimused alustava ettevõtja peas

01.11.2022 - 15:20

On teada, et ettevõtlusega alustamine võtab Eestis umbes 15 minutit aega. Mis aga on tegelikult need küsimused, mis selle teekonna alguses esile kerkivad ja veel olulisem, millised on need vastused? Koos ettevõtluskoolitaja Meeli Vaikjärve ja SEB ärikliendi segmendijuhi Maarja-Maria Aljas asume lahendusi otsima.
Meeli on ettevõtlusalaseid koolitusi olen läbi viinud viimased 10 aastat ning eelnevalt töötanud EAS-i alustavate ettevõtete divisjonis, mis annab lisaks koolitamisele ka äriplaanide nõustaja ja hindaja kogemuse.

Mis on peamised hirmud seoses ettevõtte loomisega?
Meeli: „Alustavad ettevõtted kipuvad müügiprognooside koostamisel olema ülioptimistlikud ning seetõttu võib kõlada see üsna vastuoluliselt, et samas on kõige suurem hirm piisava hulga klientide leidmise ees. Kindlasti on praegu mõju avaldanud ka mitmed koroonalained ning sõjaline olukord Ukrainas. Inimesed on ebakindlad – enda ja teiste suhtes - kas ma ise ettevõtjana saan hakkama ning kas mul homme on kliente. Aeg on ebamäärasust ja muudatusi täis ning täna tehtud kliendiküsitlus ei pruugi homme enam olla vettpidav.“

Kas Eestis saab päriselt ettevõtte luua 15 minutiga?
Meeli: „Eestis saab tõesti ettevõtte luua 15 minutiga. Sellel on aga oma head ja vead. Ettevõtte loomine on tehtud väga lihtsaks ja igaüks saab sellega tehniliselt hakkama. Ettevõtte loomine on aga pikem protsess. Kas just peab ettevõtluskoolitust läbima, ka internetis on väga häid materjale, aga kindlasti tuleb moel või teisel läbi mõelda ärimudel ning veenduda, et on võime ja võimalus genereerida piisavalt müügitulu. Sul võib olla väga hea toode, aga kui keegi ei näe sellel väärtust ning ei ole valmis raha välja käima, siis on tegemist pigem muuseumieksponaadi, mitte tootega.“

Millised on esimesed kulud, mida tuleb kindlasti kanda, kui ettevõte luuakse?
Meeli: „Esimesed kulud, millega peab alustav ettevõte arvestama, sõltuvad paljuski sellest, mis on ettevõtte tegevusvaldkond. Kindlasti on vaja mõelda seadmete/tööriistade peale, mida läheb tootmise või teenuse osutamise juures vaja. Võimalik, et on vaja ka ruumid vastavusse viia – remontida, kohandada. Mitmesugused ühekordsed kulud – alates uksesildist kuni koristustarveteni. Mõne ärimudeli puhul aga on vajalik ainult kodukontor ja arvuti ja võibki teenuse pakkumisega alustada.
Olulisel kohal on turundustegevuste planeerimine ja sellega seonduvad kulud ning kõnetada oma sihtklienti õigel ajal, õiges kohas, õigete sõnadega – ja võimalikult väikse eelarvega. Hea koduleht (heas kooskõlas sisu, kujundus ja toimivus) on ettevõtte üks esimesi visiitkaarte ja sageli ka müügiplatvorm. Lisaks kodulehe loomisele tuleb arvestada ka aastase domeeni registreerimise kulu ja igakuiste domeeni majutuse tasudega.“

Maarja-Maria: „Näeme, et alustava ettevõtja puhul on tavaliselt tulud ja kulud vastupidised ootustele ehk tulud on oodatust väiksemad ja kulud võivad osutuda oodatust suuremaks. Seetõttu pakume omalt poolt ettevõtetele 3 aastat tasuta arveldamist, tasuta makseid, kaarte, e-arvete portaali jps. Lisaks saab alustav ettevõte kasutada makseterminale 6 kuud tasuta. Tagasisidena oleme saanud, et lisaks nõustamisele, on neil toodetel suur roll alustava ettevõtja toetamisel.“

Mille põhjal ettevõtja otsustab, kas ta on käibemaksu kohustuslane või mitte?
Meeli: "Käibemaksukohustuslaseks peab ettevõte hakkama kui müügitulu aastas ületab 40 000 eurot, kuid vahel võib kasulik olla hakata käibemaksukohustuslaseks kohe. Tuleb arvestada, kui palju on igakuiseid sisendeid (materjal, ostuteenused, jms), millelt ettevõte saab sisendkäibemaksu tagasi küsida. Kuna käibemaks on lisandunud väärtuse maks, siis läheb Maksuametile ülekandmiseks müügi- ja ostude käibemaksude vahe ehk ülekantav käibemaks on selle võrra väiksem.

Teisealt tasub vaadata, kes on ettevõtte kliendid. Kui enamus ettevõtte klientidest on eraisikud, siis nemad käibemaksu tagasi küsida ei saa ning käibemaksukohustuslasest ettevõtte toode on nende jaoks 20% võrra kallim. Võimalik, et kui sisendeid ei ole väga palju, saab mittekäibemaksukohustuslane olla müügihinna osas soodsam.
Olen kuulnud ka sellist arvamust, et igal juhul tasub hakata kohe ka käibemaksukohustuslaseks, et see annab ettevõttele teatud maine. Mina soovitaksin ikkagi iga ärimudeli puhul selle pigem finantsiliselt läbi kaaluda."

Kui suur on ettevõtte loomise riigilõiv?
Meeli: „Riigilõiv osaühingu registrisse kandmise eest on 200 eurot. Kui osaühing asutada elektrooniliselt kiirmenetlusega e-äriregistri portaali kaudu, on riigilõiv 265 eurot. Riigilõivu on hiljem võimalik kanda loodud osaühingu asutamiskuludesse.“

Mis asi on osakapital? Millal ja miks tuleb see maksta?
Meeli: „Osakapital on mingi teatud summa, mis tuleb enne ettevõtte asutamist sissemaksena esitada. Osaühingu korral on nõutavaks osakapitali suuruseks vähemalt 2500 eurot. Osakapitali saab sisse maksta rahaliselt või mitterahaliselt. Mitterahaliseks sissemakseks võib olla mis tahes rahaliselt hinnatav vara või õigus, näiteks auto, seadmed, tööriistad, väärtpaberid, jne. Osaühingu saab alustada ka ilma osakapitali sissemakseta – siin on osaühingu varaks nõue osaniku vastu, kes peab asutamsel kokku lepitud sissemakse tulevikus tasuma.

Kuigi sissemakseta alustamine on väga populaarne, siis tasub siiski mõelda rahalise sissemakse peale. Esiteks on alustaval ettevõttel väga vaja raha - müügitulude laekumine võtab veel aega, aga kulutused on juba kohe olemas. Osakapitali sissemaksena ettevõtte arvele kantud raha on kohe (muude finantseerimisvahendite kõrval) ettevõttes kasutamiseks. Teiseks – hilisem sissemakse on taas äriregistri toiming ning tasuda tuleb ka riigilõiv (18 €). Kolmandaks – seni kui sissemakse on tegemata, et saa välja maksta dividende.

Miks on vaja koostada äriplaan?
Meeli: „Võiks öelda, et äriplaan on nagu suure sünnipäevpeo ettevalmistamine. Et pidu saaks täiuslik, peavad olema vastused küsimustele: Kes? Miks? Mida? Kellele? Kuidas? Mis vahenditega? Nii tuleb ka äriplaani juures kõik need küsimused läbi mõelda. Kui me ei tunne oma klienti, oleme armunud oma ideesse, mitte kliendi vajadustesse või me ei oma selget ettekujutust, milline on kliendi teekond läbi meie ettevõtte või meil pole vajalikke ressursse (vahendid, raha, inimesed), siis ei saada seda ettevõtmist edu. Äriplaani võib vaadata kui tegevuskava, mille järgi äriidee ellu viiakse ning äriidee läbikirjutamine annab vastuse, kas tegemist on äri või pelgalt hobiga. Kui äriplaani läbi kirjutades saab selgeks, et see äriidee praegu sellisel moel ei tööta, siis ka see positiivne tulemus – me ei kuluta ilmaasjata aega ja raha.

Maarja-Maria: „Just nimelt. Äriplaan aitab eeskätt säästa nii aega kui ka raha. Paljud otsused saab paberil läbi mängida ning kui selgub, et need ei toimi paberil, ei toimi nad suure tõenäosusega ka päriselt. Selle teadmisega on aga säästetud palju väärtuslikku aega ja ka raha, mida saab nüüd investeerida nendesse tegevustesse, mis paberil toimisid.“

Milliseid dokumente tuleb hakata ettevõtjana esitama/koostama?
Meeli: „Üks olulisemaid asju on läbi mõelda ka raamatupidamise korraldamine, et nii Maksuameti kui Äriregistriga oleksid asjad korras. Esimesed maksud, millega ettevõte kokku puutub, on töötasu maksud ehk Maksuametile tuleb väljamaksele järgneva kuu 10-ndaks kuupäevaks esitada TSD deklaratsioon ning kanda ka maksud üle. Kui on käibemaksukohustus, siis tuleb 20-ndaks kuupäevaks deklareerida ja esitada ka käibemaksudeklaratsioon KMD ja tasuda käibemaksu summa.
Korra aastas tuleb esitada Äriregistrile majandusaasta aruanne. Esimene majandusaasta võib olla kuni 18 kuud pikk, edasised 12 kuud. Kuigi majandusaasta saab ettevõte määrata suvaliste kuupäevaga, siis võiks kasutada siiski vähemalt kuu alguse kuupäeva ning kõige levinum ongi kalendriaastaga kattuvad majandusaastad.“