Nafta hind survestab aktsiaturge ja pensionifonde
Konflikt Lähis-Idas tabas finantsturge ootamatult ning see tõi kaasa languse nii aktsia- kui võlakirjaturgudel. Sellised kõikumised ei jäta puutumata ka pensionifonde, kuid on pikaajalise kogumise loomulik osa. Kas ja milliseid muudatusi peaks ärevatel aegadel pensioni kogumisel tegema?
Kuigi USA president oli ähvardanud Iraani rünnata juba varem, tabas veebruari lõpus alanud sõjategevus finantsturge siiski ootamatult. Olukorda võimendas investorite liiguljas positsioneering enne sõjasündmusi ning sõja kestvuse ja mõju alahindamine. Trumpi kiiresti vahelduvad sõnumid tõid aktsiaturgudele korraliku lainetuse.
Sõjategevus ja energiakandjate hinnatõus mõjutas esimesena nafta impordist sõltuvaid riike ja ettevõtteid – Jaapan, Lõuna-Korea ja Euroopa riigid. USA aktsiate reaktsioon oli tagasihoidlikum, kuna USA on viimastel aastakümnetel suutnud arendada kodumaist energiakandjate tootmist ning muutunud nafta netoeksportijaks.
Iraani sõda ei olnud ainuke teema investorite keeltel ja meeltel. Tehnoloogiasektori aktsiad ja eriti tarkvaratootjad olid surve all juba enne Iraani sündmusi. Kohati muutus investorite meeleolu äärmuslikult negatiivseks, justkui tähendaks tehisaru tarkvaratööstuse lõppu. Tulipunktis oli ka eralaenude (private credit) valdkonnas toimuv. Avalike võlakirjaturgude kõrval on eralaenude turg viimastel aastatel meelitanud palju uut investorite raha. Eralaenude turg ei ole nii läbipaistev ja likviidne kui avalik võlakirjaturg ja investorite hulgas on tekkinud kahtlused selliste laenude kvaliteedi osas. Kuhjuvad väljamaksete taotlused on sundinud fondivalitsejaid raha väljavõtmist sellistest poolkinnist tüüpi fondidest piirama.
Pelgupaika ei pakkunud ka võlakirjad ega kuld. Energiakandjate hinnatõusust hoogu saanud inflatsiooniootuste kasv survestas valitsusvõlakirjade tulumäärasid ülespoole ehk hindu allapoole ning samuti asusid tõusuteele riskipreemiad, mis kukutas ettevõtete võlakirjade hindu. Kui enne sõda loodeti keskpankadelt intressimäärade langetamist, siis nüüdseks oodatakse juba intressitõuse. Tegelikkuses ei pruugi intresside tõstmist sellises ulatuses siiski tulla, sest pakkumispoolse inflatsiooni raviks ei ole kõrgemad intressimäärad kuigi hea meetod. Kulla hind langes veebruari tippudega võrreldes umbes -15%. Kullas oli ilmselt omajagu edasist tõusu jahtivat spekulatiivset kapitali ning tõusvad intressimäärad ja tõusev dollar vähendasid väärismetallide atraktiivsust.
Märtsi langusfaasis olid pelgupaikadeks vaid energiasektor, mis võidab kõrgemast nafta hinnast ja USA dollar. Tänu tõusvale dollarile olid aktsiaturgude langused euros arvestatuna veidi leebemad.
Miinuses kvartal, plussis aasta
Aasta esimese kolme kuuga jäid miinuspoolele kõik SEB pensionifondid. Ettevaatlikumalt investeerivas konservatiivses SEB pensionifondis 65+ piirdus kvartaalne miinus vähem kui ühe protsendiga, kuid kõrgema riskiga fondides olid liikumised suuremad.
Aktiivsetes fondides olevad Eesti, Läti ja Leedu võlakirjapositsioonid teenisid stabiilset intressitulu ja kinnisvarapositsioonid stabiilset renditulu. Aktiivsete fondide võimalused investeerida eri varaklassidesse vähendavad sõltuvust maailma aktsiaturgude võbelustest. Meie ambitsioon on börsiväliste investeeringute osakaalu aktiivsetes fondides tõsta.
Meie aktiivselt juhitavate pensionifondide tulemusi mõjutasid Euroopa aktsiapositsioonid, mis langesid märtsi alguspoolel veidi enam. Pikemas vaates on aga Euroopa aktsiad teinud rahuldava tulemuse ja näeme ettevaatavalt nendes jätkuvalt potentsiaali. Iraani sõja taustal pidasid suhteliselt hästi vastu meie tehnoloogiasektori ja USA väikeettevõtete investeeringud.
Kui passiivsete indeksfondide portfellid on staatilised, siis aktiivselt juhitavates fondides oleme viimastel kuudel teinud erinevaid muudatusi:
- lisanud USA väikeettevõtete aktsiaid ja vähendanud USA tehnoloogiasektori osakaalu,
- vähendanud USA dollari valuutariski,
- liikunud laiapõhjalistest Euroopa indeksfondidest fokusseeritumalt pangandussektorisse, ehitus ja materjalitööstuse ning Poola ettevõtete aktsiatesse,
- lisanud raha SEB, Schrödersi, INVL ja Superangeli erakapitalifondidesse ning Efteni kinnisvarafondi.
Jätkame aktsiaturgudele investeerimist, sest ettevõtete tulemused on head. Tanklates inimestele vastu vaatavad numbrid aga murendavad tasahilju tarbijakindlust ja iga järgnev päev häiritud tarneahelaid suurendab inflatsiooni ja majanduslanguse riski. Seetõttu püsime dünaamilised ja oleme valmis vajadusel oma väljavaadet korrigeerima.
Ärevad ajad toovad ka rohkem küsimusi, kas valitud pensionifondi riskitase on sobiv või peaks fondi vahetama. SEB soovitus on lähtuda vanusest ehk sellest, kui palju on pensionini aega. Nooremas eas on kogunenud summad veel väikesed ning suur osa sissemaksetest alles ees. Sellisel juhul sobib kõrgema riskitasemega fond ja turulangused pakuvad võimalusi osta väärtpabereid soodsamatel hinnatasemetel. Pensionile lähenedes on aga olukord teine. Plaanides võtta kogu summa korraga välja ja maksta sellelt tulumaks, tasub mõned aastad enne seda lülituda vähemriskantsesse fondi. Valides pensionieas väljamakseteks maksuvaba fondipensioni variandi, pikeneb aga investeerimishorisont ning pensionikoguja varal on rohkem aega turulangusest taastuda.
Endriko Võrklaev
SEB Varahalduse fondijuht
SEB pensionifonde valitseb SEB Varahaldus. Eeltoodud teave on üksnes informatiivne ning seda ei tohi tõlgendada investeerimisalase nõustamise, soovituse ega pakkumisena. Iga investeerimisotsusega kaasneb risk. Enne lepingu sõlmimist palun tutvu pensionifondi prospekti ja põhiteabega ning vajaduse korral registreeru nõustamisele SEB kodulehel www.seb.ee.
