Mis on Leedu majanduse fenomen?

Pingelisel ja ettearvamatul ajal tasub vahelduseks heita pilk lõunasse. Kui Eesti alles taastub majanduslangusest, on Leedu majanduse kasv üks kiiremaid Euroopas. Miks läheb meie kaugel balti naabril paremini? Kas tõesti on kroonitud uus Balti tiiger? 

Leedu rallib, Eesti otsib veel käiku 
Arvestades Eesti ja Leedu geograafilist väiksust ja lähedust, on mõlema riigi majandused olnud vastuvõtlikud ka sama tüüpi välismõjudele, mistõttu on  ka nende majanduse käekäik üldreeglina olnud üsna sarnane. Viimastel aastatel Eesti majandust kimbutanud kõrge inflatsioon, energiašokk ja geopoliitilised pinged on suuresti mõjutanud ka Leedut. Kuid nendele teguritele vaatamata saadab Leedu majandust stabiilne tõusutrend. Kui Eesti majandus langes nii 2023. aastal kui mullu vastavalt 3,1% ja 0,3%, kasvas  Leedu majandus 0,3% ja 2,8%. Ka selleks aastaks ennustatakse Leedule Baltikumi suurimat ehk ligi 2,9-protsendilist majanduskasvu. Seega tekib küsimus, kas meie lõunanaaber on suutnud lihtsalt globaliseerumisega paremini kaubale saada või oleme meie selles võidusõidus käsipiduri peale unustanud?  

Leedu tarbijal on tuju hea 
Strukturaalselt on nii Leedu kui Eesti majanduse üheks eestvedajaks olnud viimastel aastatel töötlev tööstus. Sektor panustab Leedu SKT-sse 16,3%, samas Eestis vaid 13,7%. Põhjusteks on Leedu toodangu suur ekspordi osakaal ja tööstuse kontsentreeritus lisaks pealinnale ka suurel määral teistesse linnadesse, nagu Kaunas ja Klaipeda. Samad aspektid selgitavad ka kiiresti areneva info- ja sidesektori edu, kus kõrgtehnoloogiliste teenuste ekspordiga on edestatud juba Eestit ning valitseb riigisisene konkurents. Ka jaemüügi käive on saavutanud koroonajärgse tipptaseme. See on tingitud toidu- ja tarbekaupade müügi elavnemisest, mida põhjustab ühest küljest tarbijate kõrge optimism. Numbritega illustreerides on Leedu tarbijakindlustunde indeks (0,0) üks Euroopa kõrgemaid. Keskmisel eurooplasel on -14,8 ja eestlasel koguni -35,6. Teisest küljest aitab kaupade elavnemisele kaasa kasvav ostujõud. Tooteid ja teenuseid saavad leedukad 18% odavamalt kätte kui eestlased, kuid olgu õiendatud, et Leedus on keskmine kuunetopalk ligi 200 eurot väiksem kui Eestis. Niisiis tehakse Eestile silmad ette nii tööstuses, ekspordis kui ka tarbimises.  

Kasvu soosib edukas naaber  
Üheks majanduskasvu soodustavaks teguriks on Leedu puhul nende asukoht. Riigil on ekspordis lai geograafiline haare (hõlmates nt Saksamaad, Suurbritanniat ja Ameerika ühendriike), mis hoiab tööstustoodangu kõrget taset. Seejuures on oluline eksporditurg naaber Poola, mille majandus hoiab Leedut vaos. Lisaks on Poolas, kus majandus samuti kasvab, hinnatase madalam, mistõttu ei tõuse inflatsioon Leedus lakke. Eestis on olukord vastupidine, sest meie oluline turg on Soome. Soomes on majandus küll taastumas, kuid muu hulgas on viimase kolme aasta langus takistanud Eesti õhkutõusu ning kõrge hinnataseme tõttu ei hoita meid hinnasurve all.  

Muudatused maksupoliitikas – majandusime lõpp? 
Leedu majanduskasvu on viimastel aastatel soodustanud hoiak, kus makse tõstetakse vähe ja kulutatakse palju. Eestil on kombeks olnud pigem makse tõsta ja kulusid kokku hoida. See põhimõtteline erinevus tuleneb asjaolust, et Leedu eelarvetulud kasvavad kiiresti ja eelarvepuudujääk on olnud võrdlemisi väike. Käimasolevat kümnendit alustati ka 0,4 % eelarveülejäägiga, mis andis järgnevaks viieks aastaks Baltikumis eelise. Siiski on 2024. aasta lõpus ametisse astunud uus valitsus suurenevate kaitsekulutuste eesmärgil läbi viinud mitmeid maksumuudatusi, mis on äratanud nii avalikkuses kui ekspertides skeptilisust. 2026. aastast jõustuv eraisiku tulumaksureform (lisades progressiivse süsteemi 20% ja 32% vahele 25%-lise määra) võib viia maksude vältimiseni, millest kaotaks riik suure osa eeldatavast tulust. Ettevõtte tulumaksu tõus (16% -> 17% ja väikestel ettevõtetel 6% -> 7%) võib, kuid mitte oluliselt, vähendada välisinvestorite huvi. Lisaks võib kinnisvara maksureform pidurdada kinnisvaraturu elavnemist ja vähendada riigitulu. Kõik need tegurid mõjutavad vaieldamatult majanduse kulgu. Valitsuse sõnul on küll värskete maksude mõju väike – (kasv aeglustuks 0,2% võrra), kuid aeg näitab, kas valitsuse toimingud on taktikaline käik või on tasapisi saabumas majandusime lõpp.  

Võidusõidu kokkuvõtteks 
Leedu majandus kihutab selgelt Eesti ees, toetudes tugevatele tööstus- ja ekspordisektoritele ning kõrgele tarbijate usaldusele. Maksumuudatused võivad hoogu veidi vähendada, kuid suurt pauku ei paista. Samas on uue valitsuse plaanid aga elanikkonnas tekitanud ärevust ja tõstatanud küsimuse, kas Balti tiigri tiitel võib peatselt kuuluda kellelegi teisele? Eestile on aga vaid üks soovitus: teravdada fookust, lihvida strateegiat ja tõsta jalg vahelduseks piduripedaalilt ära. 

Marcos Mõrd 
SEB majandusanalüütik Mihkel Nestori praktikant 

Marcos Mõrd on lõpetanud Tartu Ülikooli riigiteaduste eriala bakalaureuseõppe, kõrvaleriala majanduses. Sügisel plaanib ta asuda magistriõppesse majandusanalüüsi erialal.

Lisainfo:

Maarja Lumiste
kommunikatsioonijuht
erakliendi valdkond
SEB Pank
mobiil +372 56631925
aadress Tornimäe 2, 15010 Tallinn
e-meili aadress maarja.lumiste@seb.ee