Mis juhtub, kui riigi rahastus käest lasta?

17.09.2025 - 13:30

Prantsusmaa on tore riik: hea toit ja hea vein. Oma 68 miljoni inimese ja enam kui kolme triljoni eurose SKT-ga on tegu maailma suuruselt seitsmenda majandusega. Head toitu ja jooki saab ka saapamaalt Itaaliast, kes ei erine ka majanduse ja rahvaarvu poolest eriti Prantsusmaast. Lisaks on viimasel ajal väga sarnaseks muutunud ka nende riikide võlakirjade tootlus. Kui 2011. aasta lõpus oli suurriikide 10-aastaste võlakirjade tootlus neli protsendipunkti, siis viimase kümnendi jooksul on ta kõikunud peamiselt 70 ja 200 baaspunkti vahel. Praegu oleme jõudnud aga olukorda, kus esimest korda selle sajandi jooksul on suurriikide 10 aastase võlakirjade tootlused võrdsed.

Eesti edestab Prantsusmaad

Eesti on sisemajanduse kogutoodangu poolest kusagil 100ndal kohal maailmas, kuid sellele vaatamata on meie riigivõlakirjade tootlus märgatavalt madalam kui Prantsusmaal. Kui meie 2034.aastal lõppev võlakiri kaupleb hetkel 3.15%-se tootlusega, siis prantslaste samaväärne paber aga 3.3% juures. Hiljuti langetas Fitch Prantsusmaa riigi krediidi hinnangut AA- tasemelt A+ peale. Eestil Küll Fichi poolt krediidi ratingut pole, kuid Moody’se poolt saadud A1 taset loetakse võrdseks Fitchi A+´iga. Moody’se on Prantsusmaal aga endiselt ühe koha võrra kõrgem kui Eestil. Eesti eeliseks on olnud kontrollitud rahapoliitika, mis on võimaldanud meie väiksel ja agressoriga piirneval riigil saada oluliselt soodsamalt laenu, kui maailma seitsmendal majandusel.

Itaalia on suutnud koormat vähendada, Prantsusmaa mitte

Aga läheme tagasi punase veini joojate maale. Koroona aja tipphetkel ulatus Itaalia riigivõlg pea 160% SKT-st. Praeguseks on võlakoorem aga 138%-ni langenud. Kõrge inflatsiooni najal on ka riigi nominaalne majandus hoogsalt kasvanud. Seega pole võlakoorma suhte languse taga mitte koorma enda vähendamine, vaid majanduse kiire kasv. Prantsusmaa suutis majanduse mahuga võrreldes võlakoormat vähendada kuni 2024. aastani, millest alates on koorem ainult kerkinud ja praeguseks on kõigest kolm protsendipunkti madalam, kui koroona aja tipphetkel.

Prantsusmaa defitsiit kasvab, Itaalial väheneb

Sarnaselt Itaaliale on ka Prantsusmaa kasvatanud oma majanduse mahtu ligi 15%. Kuigi inflatsioon on riikides suhteliselt sarnane olnud, siis sellele vaatamata on riikidel raha kaasamise hind ühtlustunud. Seda peamiselt eelarve poliitika tõttu. Kui koroona ajal oli mõlema riigi eelarve defitsiit ligi 10% majanduse mahust, siis praeguseks on Itaalial puudujääk „vaid“ 3.5%, Prantsusmaal aga 5.8%. Lisaks sellele on 2022. aasta keskpaigast alates prantslaste defitsiit ainult kasvanud.

Kõrge hind, mida maksavad tuleviku tarbijad

Kui lühiajaliste võlakirjade tootlus sõltub suuresti Euroopa keskpanga poolt doteeritud raha hinnast ning on võrdlemisi sarnane Euroopa suurriikidel, siis keskpikad ja pikemaajalised võlakirjad on rohkem mõjutatud investorite meelsusest ja tuleviku välja vaatest riigi rahapoliitika osas. Viimase kolme aastaga on Prantsusmaa viie aastaste võlakirjade tootlus võrreldes Saksamaaga kasvanud 20 baaspunktilt enam kui 50 baaspunktini. Kümne aastaste paberite puhul on tõus olnud aga 45 punkti pealt 80 baaspunktini. Viie kuni kümne aastaseid ja 10 aastat ning pikema kestvusega võlakirju on Prantsusmaal väljastatud vastavalt 1.06 triljoni ja 850 miljardi eest. Seega võime järeldada, et lõtv eelarvepoliitika on Prantsusmaale praeguse seisuga maksma minemas vähemalt 6.2 miljardit eurot aastas.

Erik Laur
SEB kapitaliturgude maakler

Lisainfo: