Miks prognoosime pangana, et jätkusuutlikkus toob edu – mida võidavad jätkusuutlikud ettevõtted?
Kuigi USA-s on jätkusuutlikkuse teema saanud viimasel ajal vastuolulist tähelepanu ning poliitilist vastuseisu, ei ole meie seisukoht muutunud. Kliimasoojenemine jätkub ja kui globaalne fookus selle muutuse pidurdamiseks väheneb, siis tuleb veelgi suuremat rõhku panna kliimasoojenemise tagajärgedega kohanemisele. Prognoosime, et jätkusuutlikkuse integreerimine äristrateegiasse ei ole pelgalt moevool, vaid pikaajalise püsimajäämise ning konkurentsieelise alus.
Meeletu kapitalivajadus loob ärivõimalusi
SEB eesmärk on toetada Balti riikide kestlikku arengut vastutustundliku nõustamise ja kapitali abil. See eristab meid positiivselt klientide ja aktsionäride silmis ning panustab ka töötajate kaasamisel. Jätkusuutlikkus on SEB äristrateegia nurgakivi ja viis väärtuse loomiseks pangas.
Iga suur muutus, näiteks kahe sajandi tagune üleminek hobuvankritelt raudteele – või tänane üleminek fossiilsetelt energiaallikatelt taastuvatele –nõuab väga suuri investeeringuid. Panga roll ja võimalus on toetada rahastades ja nõustades seda üleminekut.
Riskide juhtimine
Iga üleminek ja muutus toob kaasa teadmatust ja uusi riske konkurentsist välja kukkumiseks. Lähiajaloost pärineb 80ndatesthea näide, kuidas muutustega mitte kohanedes on võimalik turult peaaegu et täielikult kaduda. Siis läks laiem ühiskond trükimasinatelt üle uuele tehnoloogiale. Tänapäeval ei kujutaks me enda igapäeva arvutiteta ettegi.
Kuhugi pole kadunud oht muutuda ebarelevantseks, kui ettevõte ei suuda muutustega kohaneda. Pangana oleme ESG riskide tõhusa juhtimisega nii regulaatori, investorite kui ka klientide silmis usaldusväärsed – see on panga eksistentsi alus. Tegelikult on see teistegi ettevõtete püsivuseks oluline, sest kadumas ei ole ei jätkusuutlikkusega seotud riskid, regulatiivne surve, tarnijate ootused kui ka investorite nõudmised.
Looduslikud ressursid on piiratud, ühiskond ootab ettevõtetelt vastutustundlikumat käitumist, töötajad eelistavad teadlikke tööandjaid ning regulaatorid karmistavad nõudeid. Need ei ole ajutised trendid, vaid püsivad muutused. Eesti ettevõtete tootmine ja eksport liigub üha enam turgudele, kus oodatakse jätkusuutlikkust – näiteks Skandinaaviasse ja Saksamaale. Seetõttu ei sõltu ettevõtte tulevik ainult tema enda sisemisest soovist, vaid ka äripartnerite ootustest.
Me oleme sisenemas nn “supertsüklisse”, kus jätkusuutlikkus ei ole lihtsalt kuluartikkel, vaid uus väärtusloome loogika. Finantsmaailmas tähistab see Sustainable Finance 1.0 ajastut, kus ettevõtteid ei hinnata enam ainult finantsnäitajate järgi. Oluliseks on saanud mittemateriaalsed näitajad: energiakasutus, süsiniku jalajälg, tööjõu mitmekesisus, juhtimise läbipaistvus. Suured investorid – eriti Skandinaavias – vaatavad neid andmeid üha rohkem, ja nii teevad ka pangad.
Jätkusuutlikkust hinnatakse mitmest vaatenurgast: keskkonnamõju (E), sotsiaalne vastutus ja töötajate heaolu (S), juhtimise kvaliteet ja strateegiline juhtimine (G). Kõik kolm komponenti peavad olema osa ettevõtte strateegiast, mitte pelgalt formaalsed lubadused. Klientidega suheldes näeme, et juhtkond on siinkohal võtmetähtsusega – kui juht tõeliselt omab teemat, siis kandub see ka organisatsiooni alla. Kogemus näitab, et edukad muudatused algavad ülevalt.
SEB Pangastrateegia on olla aktiivne partner jätkusuutliku ülemineku rahastamisel – mitte lihtsalt kapitali pakkuja, vaid ka arvamusliider ja kliendinõustaja. Me aitame maandada riske, suurendada investeeringute läbipaistvust ja tagada, et otsused oleksid pikaajaliselt jätkusuutlikud.
Tatjana Vakulenko
SEB jätkusuutlikkuse juht
