Maksumuudatuste varjus parema pensioni poole

Maksude tõus ei meeldi ilmselt kellelegi. Siiski on üks valdkond, mida maksutõusud väga ei mõjuta. Mõnes mõttes võivad kõrgemad maksud isegi kasulikuks osutuda. See valdkond on kogumispension.

Kas maksta tulumaks ära või jätta see enda pensioniinvesteeringuteks?

Teise sambaga liitunute palgast läheb igakuiselt pensionifondi 2% ja riik lisab sellele 4% ühisest sotsiaalmaksu katlast (seetõttu nimetatakse seda ka 2+4 süsteemiks). 2% palgast läheb pensionifondi maksude eelselt – selle raha saab inimene oma kogumispensioni investeeringuteks enne, kui sealt tulumaks maha võetakse.

Tulumaksu eeldatav tõus 20% tasemelt 22% tasemeni vähendab enamike palgasaajate netopalka, sest rohkem tuleb loovutada maksudeks. Kogumispensioni makset see ei mõjuta, enda poolt valitud pensionifondi või pensioni investeerimiskontole liigub endiselt 2% brutopalgast. Kogumispensioniga mitteliitunud seda 2% brutopalgast aga endiselt puhtalt kätte ei saa, sest nüüd tuleb sellest kahest protsendist tulumaksuna loovutada juba veidi rohkem ehk 0,44 protsendipunkti ja kättesaadav osa on vaid 1,56 protsendipunkti. Seega ei vähenda kõrgem maksumäär kogumispensioniga liitunute igakuist panust pensionifondi, kuid vähendab mitteliitunute jaoks palgast kättesaadavat summat. Loomulikult jäävad kogumispensioniga mitteliitunud endiselt ilma ka 4% sotsiaalmaksuosast – reaalse raha asemel antakse neile selle eest siiski lubadus saada tulevikus grammikese kõrgemat esimese samba pensioni.

33 eurol pole 126 euro vastu lootust

Kui võrrelda investeerimist kogumispensioni süsteemis (ka ise investeerimiseks mõeldud pensioni investeerimiskonto kuulub sellesse süsteemi) ise investeerimisega süsteemist väljaspool, siis on seis juba enne maksumäärade tõusu ebavõrdne ja kogumispensioni kasuks. Ise investeerijal jääb maksudejärgselt lihtsalt oluliselt vähem kätte raha, mida investeerida. Kui Harjumaa keskmise palga näitel saab üks „võistleja“ kuus paigutada 126 eurot ja teine 33 eurot, siis on suuremad võidušansid selgelt esimesel. Selleks, et saavutada iseseisvalt 1,56% brutopalgast investeerides sama või parem tulemus kui läbi kogumispensioni süsteemi 6% brutopalgast investeerides, peab olema kas olulisel määral õnne või tuleb võtta oluliselt kõrgemaid riske. Ka saja meetri jooksu on võimalik võita kilogrammise lisaraskusega jalgade küljes, kuid kas enda panek ebasoodsamasse seisu on mõistlik? Kogumispension oli, on ja jääb edaspidigi maksuefektiivseks investeerimisvõimaluseks, kus sotsiaalmaksu ja tulumaksu riigieelarvesse kandmise asemel on võimalik investeerida see raha isikliku tuleviku kindlustamiseks.

6+4 on uus 2+4

Alates 2024. aastast saab esitada avaldusi teise samba sissemaksete suurendamiseks aastast 2025. Kui senised määrad olid 2% brutopalgast ja 4% ümbertõstetav sotsiaalmaks (ehk nn 2+4), siis tulevikus on võimalik ise brutopalgast pensionifondi suunata kuni 6%, millele lisandub endiselt 4% sotsiaalmaksuosa (ehk nn 6+4). Harjumaa keskmise palgaga inimene saab selliselt kokku teise sambasse paigutada 209 eurot igas kuus ehk üle 2 500 euro aastas. Tulevikus palkade kasvades kasvavad loomulikult ka need sissemaksed.

Ka kolmanda samba sissemaksetelt saab rohkem tagasi

Kavandatavad maksumuudatused toovad kaasa senisest suuremad tulumaksutagastused kolmanda samba sissemaksetelt. Kui seni maksis riik tulumaksutagastusena järgneva aasta kevadel kontole viiendiku ehk 20% sissemakstud summast, siis tulevikus saab see olema 22%. Maksuefektiivselt saab endiselt investeerida kuni 15% aastasest brutotulust, kuid mitte enam kui 6 000 eurot. Näiteks Harjumaa keskmise palga, 2 093 euro teenija saab aastas maksimaalselt täiendavasse kogumispensioni investeerida 3 767 eurot, millest ta saab edaspidi järgneval aastal maksutagastusena tagasi 829 eurot. Selle 829 eurot võib ta soovi korral samasse kolmanda samba fondi uuesti investeerida. Nii lisandub fondi enda tootlusele ka tulumaksuefekt.

Kasutades tulevikus ära maksimaalselt teise samba 6+4% ja kolmanda samba 15% limiiti, on võimalik enda parema tuleviku heaks investeerida koguni 25% brutopalgast. Harjumaa keskmise palga teenija näitel tähendab see 523 eurot kuus ning 6 279 eurot aastas. Sellest 523 eurost kuus tuleb endal panustada vaid 343 eurot, ülejäänud 180 eurot tuleb riigilt erinevate maksutagastustena.

Sellise säästumääraga on juba võimalik nautida ka Skandinaavialikku pensionipõlve. Näiteks 30-aastaselt Harjumaa keskmise palgaga alustades koguneb nii pensionieaks üle 800 000 euro (arvestades inflatsiooni on see praeguses raha väärtuses umbes 300 000 eurot).

Endriko Võrklaev
SEB Varahalduse fondijuht

Juhime tähelepanu, et eeltoodud teave on üksnes informatiivse iseloomuga ning seda ei tohi ühelgi juhul tõlgendada investeerimisalase nõustamise, investeerimissoovituse ega toote või teenuse pakkumisena ning ühtegi investeerimisotsust ei tohiks teha üksnes siin esitatud teabele tuginedes. Iga investeerimisotsusega kaasneb risk. 

SEB pensionifonde valitseb SEB Varahaldus. Enne lepingu sõlmimist palun tutvu tingimuste ja pensionifondi prospektiga ning vajaduse korral registreeru nõustamisele SEB kodulehel www.seb.ee.

Lisainfo:

Maarja Kalamas
kommunikatsioonijuht
erakliendi valdkond
SEB Pank

mobiil +372 5304 5743
Tornimäe 2, 15010 Tallinn
maarja.kalamas@seb.ee 
www.seb.ee